Ehitajate aasta: nappis tööd ja tööjõudu

Energia hind aga tõusis sama kiiresti kui palgasurve ja ehitamine läks kallimaks. Samas tundsid ettevõtjad puudust oskustöölistest, tõdedes, et paljud talendid on lahkunud piiri taha.

Äripäev teeb kokkuvõtte sündmustest, mis aasta jooksul meie ehitusrubriiki intrigeerisid.

Parim ehitaja. Tallinna Ülikooli Nova õppehoone ehitamine tõi Skanska projektijuhile Keit Paalile Eesti Ehitusettevõtjate Liidu aasta ehitaja tiitli. Žürii nimetas Paali üheks plussiks – ja auhinna põhjuseks – meeskonnatööd ja laitmatut töökultuuri. “Aga teistmoodi ei saagi tööd teha. Kui sa teisi ei usalda, ei saa teistega rääkida või kokku leppida, siis ei valmigi midagi. See võib kuidagi toimida ühe projekti, aga pikema projekti puhul – mina ütlen, et nii ei saa teha,” ütles Paal. “Leping ei pane asju tööle. Meeskonnatöö paneb.”

Jätkus uue ehitus- ja planeerimisseadustiku väljatöötamine. Sügisel leidis osa erialaliitudest, et praegusel kujul ei tohiks eelnõu vastu võtta, sest probleemide lahendamise asemel tekitab see uusi kitsaskohti. 5. detsembril kiitis valitsus ehitusseadustiku eelnõu siiski heaks.

Maxima õnnetus. Aasta lõpus Lätis varisenud Maxima katus tõstatas arutelu hoonete ohutuse üle. Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet rõhutas, et  Eestis on ehituskontroll tugevam ja seetõttu on meil ohutumad ehitised. Spetsialistid aga soovitasid, et kui hoone kandekonstruktsioonides on pragusid või nihkumisi, tuleks asjatundja appi kutsuda.

Kuidas riigihankeid korraldada? Terve aasta on kestnud arutelu riigihangete valiku­kriteeriumide üle.  Sel nädalal tegi diskussioon pöörde: kuigi ehitusettevõtjad on korduvalt rääkinud, et valiku esimeseks kriteeriumiks ei tohiks olla väikseim hind, teatas rahandusministeerium, et ehitusettevõtjate liit on neile vahendanud ehitajate arvamust, et just hind peaks olema olulisim argument.