Eile õhtul jõudsid Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola esindajad Brüsselis kokkuleppele ühisfirma Rail Baltic rajamises.
Ühisdeklaratsiooni peavad allkirjastama veel viie riigi transpordiministrid septembris Vilniuses.
Rail Balticu ühisettevõtte eesmärk on raudtee ehituseks vajalike ettevalmistustööde koordineerimine, sealhulgas projekti rahastustaotluste ettevalmistamine Euroopa Komisjonile, seadusandluse harmoneerimises osalemine, Rail Balticu äriplaani koostamine, raudtee planeerimine, uuringute läbiviimine, projekti tutvustamine jpm.
Sellistel alustel loodud ühisettevõte loob eelduse saada projekti toetuseks Euroopa Liidu raha.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kokku lepiti, et igas Balti riigis jääb ühisettevõtte Rail Baltic taristu esialgu sellele riigile, kelle territooriumil raudtee asub. Iga aktsionär panustab järgmise nelja aasta jooksul igal aastal 0,65 miljonit eurot.
Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul on läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepe igati tervitatav. Aktsionäride lepinguga loodav ettevõte hakkab algselt kuuluma kolmele Balti riigile, kuid deklaratsioonis on jäetud Soomele ja Poolale võimalus ettevõttega ühinemiseks.
Rail Baltic on Tallinnast Poola piirini ulatuv tava-kiirraudtee, mille projekteeritud kiirus on 240km/h. Ühtegi praegust raudteeliini ühisettevõtte alla ei viida.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.