Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusjärgus ERMi hoone - ehitaja seisukohalt pigem lihtne
Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ehitus on Riigi Kinnisvara ASile küll üks läbi aegade suurimaid projekte, kuid projektidirektor Peeter Mauer ütleb, et hoone ise on tegelikult ehitustehniliselt lihtsapoolne.
Keeruliseks teeb aga töö selle mahukus ja suurus, sõnab Mauer. Ta on kohtumisele kaasa võtnud ühe 10-sentimeetrise paksuse kaustatäie projektdokumente, kuid selliseid kaustu saaks veel 34, kui kogu dokumentatsioon välja printida.
ERMi projekteerimise juures on oma panuse andnud 120-130 inimest. Meie vestluse toimumise ajaks on ERMi ehitus kestnud poolteist kuud ja Maueri sõnul kõik sujub – tööd käivad plaanipäraselt ja isegi natuke graafikust ees ning kohe pannakse pidulikult paika nurgakivi.
ERMi peatöövõtjaks valitud Fund Ehitus konkureeris riigihankel Merko Ehituse ja
Astlandaga. Odavaima pakkumise teinud Fund lubab muuseumihoone valmis ehitada 47,5 miljoni euro eest. “Olen kindel, et alapakkumine see polnud, sest kõik kolm pakkumust mahtusid poole miljoni euro sisse,“ ütleb Mauer.
Mis selle summa ees saab?
Summa 47,5 miljonit eurot hõlmab vaid hoone ehitust ja siia lisanduvad kommunikatsioonid, küttesüsteem, hoonet ümbritseva haljastuse, teede ja parklate rajamine ning mööbliga sisustamine. Nende peale tehakse riigihanked jooksvalt, sest pole ju mõtet praegu näiteks hakata otsima haljastuse tegijad, kui on teada, et tööks läheb alles kahe aasta pärast.
“Me tahame hangetel näha reaalselt selle hetke hindu ega soovi panna ehitajaid olukorda, kus neil tuleb hakata üleliia suuri hinnariske pakkumistesse kirjutama,“ ütleb Mauer.
Mõtet ERMi rajamisest on arutatud erinevates ringkondades aastaid ning pidevalt on projekti saatnud kriitika, et milleks meile klaasist hiigelsuur hoone kuskil linna taga, mis selle kütmine veel kõik maksma võib minna ja kes sinna ikka nii väga tuleb. Idee klaaspaviljonist on Maueri sõnul tänaseks muundunud täiesti mõistlikuks hooneks.
“Betoonist, klaasist akendega, seinad on Eesti tingimusteks sobivalt soojustatud... Me ei ehita klaaskasti, vaid täiesti normaalset maja,“ ütleb ta. “Midagi jahmatamapanevat innovaatilist siin maja juures pole, pigem on selle juures ära kasutatud kaasaegsete ning maailmas end juba tõestanud lahenduste parim praktika.“
Hetkel kuum
Mauer nimetab ERMi hoonet ehitustehniliselt pigem lihtsapoolseks. Tõsi – mõned
elemendid selle juures on ka erilised. Näiteks see, et hoone ehitatakse sillana üle maastikul asuva nõo ning hoone peasissepääsu varikatuse mõõtmed muudavad selle ehitamise väljakutseks. “Hoone arhitektuur on lihtne, kuid tema asend keskkonnas, detailid ja mõõtmed võiksid olla kokku midagi sellist, mille kohta arhitekt ütleb wow,“ sõnab Mauer.
“Vajadus, võimalused ja mõistlik reaalsus tuleb kokku viia. Pole mõtet ehitada paleed, kus ei saa muuseum töötada. Säilitame arhitektuuri ideestiku, kuid kõige tähtsam on ikkagi seal sees tegutsev muuseum oma vajadustega ning võimalusega kogusid eksponeerida. Alles siis on järjekorras vinged arhitektuurilised lahendused.“
Hoone projekt valmis aastatel 2007-2012. Arhitektuurse projekti koostas arhitektuuribüroo SARL D´Architecture Dorell Ghotmeh Tane koostöös Eesti alltöövõtjatega arhitektuuri- ja sisearhitektuuribüroodega HG Arhitektuur OÜ, Kino OÜ ja Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo OÜ. Hoone ehitusprojekti insenertehnilised osad koostas ja peaprojekteerija ülesandeid täitis EA Reng AS koostöös IB Aksiaal OÜga.
Seotud lood
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele