10. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

SAMASUGUSTE OBJEKTIDE ROHKUS TURUL. Piirkondades, kus nõudlus ületab pakkumist, on lihtsam ka hinna üle kaubelda. Vastupidises olukorras võivad omanikud hinnas üsna jäigad olla. Objekte, mida on turul palju (näiteks paneelmaja korterid), saab otseselt võrrelda. Nõnda tulevadki parimad argumendid reaalselt esile ja saab enam tingida. Eriarenduste puhul, kus ei pruugi võrdväärset elamut müügil olla, on keerukam rahalistesse läbirääkimistesse astuda.

ANALOOGSED PAKKUMISED. Tähelepanu tasub pöörata olemuselt ja asukohalt sarnaste elamute müügihinna suurusjärgule minevikus. Abiks on näiteks maaameti portaal. Sarnaste pakkumiste korral mängib olulist rolli objekti vabastamise tähtaeg ja sisustuse edasine saatus.

ASUKOHT. Meelepäraseid pakkumisi tasub vaadelda reaalselt erinevates oludes, näiteks päevavalguses ja õhtul hämaras. Saadud emotsioonid aitavad endas selguse jõudmise kõrval müüjale paremini võimalikke negatiivseid külgi argumenteerida, et hinda allapoole tingida. Samuti võib määravaks saada, mitmendal korrusel müüdav korter asub (sõltuvalt ostja soovidest ja vajadustest).

KÕRVALKULUD. Üha enam pööravad ostjad rõhku võimalikele kõrvalkuludele – näiteks ühistu laenule, mis reaalselt hinda tõstab.

MÜÜGIKUULUTUSE VANUS. Müügiprotsessi pikk kestus mõjutab olustikku pigem negatiivses suunas. Samas on kinnisvaraportaalides üleval suhteliselt vähe tavaobjekte, mille müük on veninud ülemäära pikaks.

ALLIKAD: RIME KINNISVARA VAHENDUSE JUHATUSE LIIGE MONICA MELDO, LVM KINNISVARA JUHATUSE LIIGE INGMAR SAKSING, DOMUS KINNISVARA PÕHJA-EESTI REGIOONI JUHT RANDO VANAVESKI