Ehitajate parem palk tuleb Põhjamaadest

"Kuna me töötame 2/3 Põhjamaades, siis kliendid maksavad meile paremini, kui Eestis. Saame ka rohkem palka maksta," sõnab ta. Pool välismaisest tööst tehakse Rootsis, 40% Soomes ning selle kõrval jõutakse ka Norras toimetada. Firma ligi 1,8 miljoni eurosest käibest üle 1,4 miljoni moodustaski 2011. aastal tööjõukulu koos maksudega. Ettevõte ise jäi samal ajal 25 tuhande euroga miinusesse. Nõmm räägib, et praegu neil tööd Põhjamaades jagub. "Jahenemise märke on tunda, aga kuna me oleme turul kanda kinnitanud, siis vähe. Suhteliselt stabiilne," ütleb ta.  

Nõuded määravad palga

See võib tähendada, et aruande kasumireale suurt midagi ei jagugi. Näiteks Võrus asuv OÜ Trenek tegutseb Soomes ehitusalal, vahendades sinna tööjõudu. Firma on põhjanaabrite juures aktiivne olnud viimased 4 aastat. "Reeglina leitakse keegi, kellele allhankena tööd teha. Minnakse tegema ka peatöövõttu, aga meie suunaks on olnud partneritele tööjõu pakkumine ," selgitab firma juhatuse liige Roel Jüriöö.

Ettevõte ise lõpetas 2011. aasta paari tuhande euroga miinuses. Firma tööjõukulu oli seejuures aga Eesti mõistes märkimisväärne: 18 töötaja peale kulutas ettevõte 411 000 eurot, mis tegi keskmiseks töötaja brutopalgaks kuus 1905 eurot. "Kui sa näpuga seadusejärge vead, tuleb ette olukordasid, kus mingil perioodil peab üldkuludena rohkem välja maksma, kui ise saad," märgib Jüriöö. Ta toob välja, et investeerida tuleb töötajate koolitusse ja muutuda võivad tööturu tingimused. 

Loe teiste ehitusettevõtjate kogemustest põhjamaades 30. aprilli Äripäeva palga topi lisast.