Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Adamson: efektiivsuse juhtimine lähtub neljast muutujast
Ehitusuudised.ee uuris Maanteeameti peadirektorilt, kuidas saab ehituses efektiivsust parandada? Maanteeameti poolt vaadates hakkab kõik pihta sellest, et osata muutujaid juhtida.
Esimene muutuja on tellijaahel. Me ei ole olnud väga head tellijad. Meil on majas kompetents olemas, aga see kõik kulub projekteerimise peale.
Teine muutuja on projekteerimine: kui me oleme kulutanud projekteerimisele juba palju aega, siis võiksime projekteerijale 1% asemel projekti maksumusest maksta 3% või 5%, et ta panustaks kvaliteeti ja et tal oleks aega objektil käia.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kolmas muutuja on ehitaja. Siin oleme võrreldes Soome ja Rootsiga kakskümmend aastat maas. Meie ehitaja peab töötama materjalide säästu tingimustes. Senikaua, kuni me üritame materjalide pealt kokku hoida, ei saavuta me kvaliteeti ning kulutame aega vaidlustele.
Neljas ja kõige olulisem muutuja on raha. Kuni me teeme alampakkumisi, ei saa me kvaliteeti. See on kauge tulevik.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.