11. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Udam tõi, Äripäeva teemaveebi ehitusuudised.ee korraldatud seminaril "Kuidas muuta ehitussektor 4 korda efektiivsemaks" , välja liigse reguleerimise riskid:

Vastutus hajub, sest see ei ole avalikus sektoris paigas.

Sisuliste eesmärkide saavutamise asemel formaalsete nõuete täitmine.

Algne bürokraatia eesmärk, saavutada efektiivsust, muutub hoopis vastupidiseks.

Plaanitust erineva olukorra lahendamine ei ole võimalik või muutub terve mõistuse vastaseks.

 "Minu jaoks on murekoht see, et otsuseid teevad isikud ehk subjektid ehk siis otsus ei saa olla objektiivne," märkis Udam.

Ta lisas, et ehitus kvaliteeti ja esteetilisi omadusi ei ole võimalik objektiivselt hinnata.  

Udami ettepanekud riigihangete regulatsioonide osas:

• Vaidlustuskomisjon kohtu alluvusse (esimese astme kohus)

• Hankeprotsessi peatamine võiks olla hankija kaalutlusõiguseks (riskib ja vastutab kahju hüvitamisega).• Riigihangeteseadus üldisemalt võiks piirduda üldiste põhimõtete ja vastutuse määratlemisega mitte kehtestada protseduure. Kuna ei usaldata ametnike, siis tuleb ette kirjutada.• Seaduse loojad ja järelevalvajad võiks aru saada, et kvaliteeti pole objektiivselt olemas (ilu on vaataja silmades), seega ei saa ka objektiivset hindamist olla• Ebaeetiliselt ja lepinguid mitte korrektselt täitnud ettevõtete kõrvaldamine võiks olla vabam• Lepingu muutmise õigus ei tohi liiga jäik.