Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Olulised muudatused ehitusteemasid käsitlevates seadustes
2013. aasta algas ehitusvaldkonnas muudatustega ehitise kasutamise otstarvetes. Pealtnäha tunduvad muudatused väiksed, kuid tegelikult mõjutavad need igapäevaelu palju, nt planeeringutes kajastatava maa sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe omavahelise seose kaudu.
Näitena võib tuua administratiivhoone mõiste asendamise ärihoonega, mis toob kaasa vajaduse määratleda ühiskondlike ehitiste maale ehitatavad avaliku võimu kasutuses olevad hooned ärihoonetena.
9. jaanuaril jõustusid muudatused energiatõhususe vallas. Kehtima hakkas uus olulise rekonstrueerimise mõiste, mis majanduslikus mõttes erineb oluliselt varem kehtinud mõistest. Varem võeti aluseks igasuguse ehitamise maksumus, nüüd on oluline ainult asjakohaste energiatõhususega seotud tööde maksumus.
1. märtsist jõustusid planeerimisseaduse muudatused, mille kohaselt maakonnaplaneeringute joonehitiste teemaplaneeringute puhul ei ole enam vaja oodata planeeringulahenduse jõustumiseks lahenduse kandmist maakonna piires olevate omavalitsuste üldplaneeringutesse, vaid maakonnaplaneering jõustub selle kehtestamisest. Selline muudatus võimaldab lühikese aja jooksul kehtestada riiklikult oluliste ehitiste asukohavalikud ning omavalitsustel on kaasarääkimise võimalus ainult menetluse ajal.
1. juulist jõustub tervikuna otsekohalduv Euroopa Nõukogu ehitustoodete määrus, kuid sellega seoses ei ole vaja teha muudatusi Eesti seadustesse.
2014. aastal ootab ees majandustegevuse seadustiku üld¬osa seaduse muudatus ehitus-valdkonna ettevõtjatele ning muutub keskkonnaseadustiku üldosa seadus.
Rohkem praktilisi nõuandeid loe Äripäeva „Ehituskäsiraamatust“.
Autor: Ehitusuudised.ee toimetus
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele