2013. aasta algas ehitusvaldkonnas muudatustega ehitise kasutamise otstarvetes. Pealtnäha tunduvad muudatused väiksed, kuid tegelikult mõjutavad need igapäevaelu palju, nt planeeringutes kajastatava maa sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe omavahelise seose kaudu.
Näitena võib tuua administratiivhoone mõiste asendamise ärihoonega, mis toob kaasa vajaduse määratleda ühiskondlike ehitiste maale ehitatavad avaliku võimu kasutuses olevad hooned ärihoonetena.
9. jaanuaril jõustusid muudatused energiatõhususe vallas. Kehtima hakkas uus olulise rekonstrueerimise mõiste, mis majanduslikus mõttes erineb oluliselt varem kehtinud mõistest. Varem võeti aluseks igasuguse ehitamise maksumus, nüüd on oluline ainult asjakohaste energiatõhususega seotud tööde maksumus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
1. märtsist jõustusid planeerimisseaduse muudatused, mille kohaselt maakonnaplaneeringute joonehitiste teemaplaneeringute puhul ei ole enam vaja oodata planeeringulahenduse jõustumiseks lahenduse kandmist maakonna piires olevate omavalitsuste üldplaneeringutesse, vaid maakonnaplaneering jõustub selle kehtestamisest. Selline muudatus võimaldab lühikese aja jooksul kehtestada riiklikult oluliste ehitiste asukohavalikud ning omavalitsustel on kaasarääkimise võimalus ainult menetluse ajal.
1. juulist jõustub tervikuna otsekohalduv Euroopa Nõukogu ehitustoodete määrus, kuid sellega seoses ei ole vaja teha muudatusi Eesti seadustesse.
2014. aastal ootab ees majandustegevuse seadustiku üld¬osa seaduse muudatus ehitus-valdkonna ettevõtjatele ning muutub keskkonnaseadustiku üldosa seadus.
Rohkem praktilisi nõuandeid loe Äripäeva „
Ehituskäsiraamatust“.
Autor: Ehitusuudised.ee toimetus
Seotud lood
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.