Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nordecon: pingutused tõid 1,9 miljonit puhaskasumit
Nordecon kontserni 2012. aasta müügitulu ulatus ligi 160 miljoni euroni, kasvades aastaga 8%. Kontsern pööras paari viimase aasta kahjumliku tegevuse kasumlikuks ning auditeerimata puhaskasumiks kujunes 1,9 miljoni eurot.
„Kuigi üldine olukord Eesti ehitusturul on mahtude kasvuga alates 2011. aastast selgelt paranenud nõudis kasumisse jõudmine pingutusi. 2012 oli hea aasta võrreldes eelnevatega, kuid see ei tähenda, et see oli kerge aasta,“ lausus Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink.
Eesmärgid viisid sihile
„Sisemises töökorralduses astusime tulemuslikkuse tõstmiseks planeeritud samme ning pidasime hoolikalt kinni ka seatud eesmärkidest kulude juhtimisel. Kasumlikkus kasvas läbivalt kõigis segmentides, ehkki mitte veel niivõrd, et rahul olla,“ lisas Vink.
Kontserni 2012. majandusaasta puhaskasumiks kujunes 1,9 miljonit eurot, aasta varem lõpetas kontsern majandusaasta ligikaudu 4,7 miljoni euro suuruse kahjumiga.
Hea märk eratellijate turult
Vingi sõnul oli mullu hea märk see, et tuntavalt lisandus eratellijate poolt tehtud investeeringuid, kuigi põhimahud jäid endiselt avaliku sektori poolt finantseeritud rajatiste ehitamisse. Ehitusturg jätkas kasvamist ning stabiilsena püsinud ehitusmaterjalide ja alltöövõtu hinnad andsid ka omalt poolt võimaluse kasumlikkuse kasvuks. „Konkurents turul oli jätkuvalt tihe, erinedes valdkonniti - näiteks teede ja trasside ehitusel oli lepinguni lihtsam jõuda kui hoonete ehitamisel,“ selgitas Vink.
Tunamulluste lepingute viljade lõikamise aasta
Vink lisas, et Nordeconi mullune müügitulu kasv tugines paljuski 2011. aastal sõlmitud suuremahulistele lepingutele. Ka 2012. aasta esimene pool oli uute lepingute sõlmimise osas edukas. Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht aasta lõpus oli 127,3 miljonit eurot, mis oli 5% vähem võrreldes aastataguse perioodiga.
„Suurte projektide lisandumine nagu näiteks Sillamäe sadama uute kaide ehitus on ebaregulaarne ning need liigutavad kõigepealt tööportfelli mahtu järsult suuremaks, kuid tööde edenedes ei paku tänane seis turul ülemäära võimalusi neid samas mahus uute lepingutega kompenseerida ,“ lausus Vink. „Teisalt on juba praegu tunda, et 2013. aasta tuleb tihedama konkurentsiga igas ehitussegmendis ja see on portfellile ka juba mõju avaldamas.“
2013. aastal jäävad Eesti ehitusturul põhimahud rajatiste valdkonda, kuid neile hakkab negatiivset mõju avaldama Euroopa Liidu aastatel 2007-2013 kestva eelarveperioodi toetuste lõppemine. Ehitusturg on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning EL-i struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest.
Seotud lood
Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vinki sõnul on positiivne, et ELi uue perioodi eelarve on paika saamas ning märgib, et oluline on sealjuures kiire ning otsustav tegevus tellijate poolt, et ehitusturul seisakut ei tekiks.
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele