Ehitussektori ettevõtjate hinnangul on äsjased hindade kasvu statistikanumbrid ootuspärased ning hinnapall jätkab vaikset veeremist ka tänavu.
Ehitusettevõtte Kaamos Ehitus tegevjuhi Kaupo Koitla sõnul polnud hindade kasvus midagi üllatavat. “Kõige suurem hinnatõus toimus 2010. aasta lõpus ja 2011. aastal. Statistikas see lihtsalt nii ruttu ei kajastunud. Tegelikult tegid hinnad just siis tagasi kriisiaja langust,” lausus Koitla.
Ka Skanska tegevjuhile Andres Aavikule polnud möödunud aasta hinnatõus mingi üllatus. Ta märkis, et suurem hinnatõus toimus ehituses juba varem ära. “Arvasin, et tööjõu kallinemise number on veel suurem,” lausus Aavik ja lisas, et sel aastal peaks hinnatõus tööjõu poole pealt siiski veidi rahunema.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kunda Nordic Tsemendi juhatuse esimehe Meelis Einsteini sõnul oli mullune ehitushindade tõus ootuspärane. Tema sõnul takistab ehitamist praegu see, et hinnad tõusevad rohkem, kui klient ootab, kuid samas jällegi vähem, kui ehitusmaterjalide tootjad ootavad. “Klient mõtleb praegu mitu korda, enne kui ta ehitama hakkab,” märkis Einstein.
Tema sõnul on ehitusmaterjalide tööstuse sisendite hinna tõus olnud mitu korda suurem kui inflatsioon. “Näiteks tsemendi tootmisel mängivad väga suurt rolli elekter ja kütus. Need on maailmaturul ju kõvasti tõusnud, kõik teavad, mis elektriga toimub,” selgitas ta.
Loe arvamusi pikemalt 23. jaanuari Äripäeva paberlehe ehitusrubriigist.
Seotud lood
Statistikaamet toob peamiste indeksit mõjutanud tegurite puhu välja kallinemised tööjõus 6,3%, masinates 7,2% ja materjalides 3,7% varasema aastaga võrreldes.
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.