Riigikogu liikme Kalev Lillo sõnul on absoluutne suurenemine üle 11 miljoni euro. Lillo arvamusel tasub kogu teedevõrku käsitleda tervikliku süsteemina, sest tihti esineb olukordi, kus enne mõne linna piiri on riigimaantee ideaalses korras ja ka peale linnapiiri asulate siseselt ei kannata kriitikat.
Poliitik märkis, et kui riigimaanteed on Euroopa Liidu rahaga remonditud, pole omavalitsustel lihtsalt vahendeid, et asulat läbivat maanteed samaväärselt remontida. Tõukefondidest pole neil olnud võimalik teeehituseks raha taotleda.
Lillo soovitab luua siseriikliku programmi, et korda teha linnu läbivad teed, mis suunduvad nn lõpp-punkti suunas (näiteks Haapsalu, Kohtla-Järve) või siis riigi piirile (Narva, Valga). „Tegemist võiks olla mitmeaastase programmiga, seniks kuni rakendub Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi meede, mille abil on võimalik investeerida kohalikesse teedesse ja sildadesse’’.
Poliitik paneb ette, et eraldada ka sisemaiseks programmideks raha, et korrastada teid terviklikumalt mitte lõiguti.
Kuidas kujuneb lõpptulemus, selgub riigieelarve aruteludes.