Uus kord hakkab kehtima selle aasta 1. oktoobrist. Ameti sõnul on muudatuse eesmärk, et seadmeid paigaldavad väljaõppe saanud ettevõtted.
„Seadmete omanikel peab olema kindlus, et paigaldaja või hooldaja on saanud selleks vastava väljaõppe ning kahju keskkonnale ei teki,” selgitas Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Reeli Jakobi. „Kuna enamus külmaainetest on lõhnatud, siis võidakse ekslikult arvata, et need pole ohtlikud. Tegelikult on need kahjulikud nii inimesele kui keskkonnale, kui külmaaine näiteks kliimaseadme või külmkapi süsteemist välja lasta. Osa külmaaineid kahandavad Maad kaitsvat osoonikihti ja teised põhjustavad kliimasoojenemist.“
Eestis on hetkel üle 300 ettevõtte, kes paigaldavad ja hooldavad külmaaineid (fluoritud kasvuhoonegaasid ja osoonikihti kahandavad ained) sisaldavaid seadmeid. Omanikud vastutavad, et neid paigaldab või hooldab käitlemisluba omav ettevõte. "Kuna nimetatud seadmed sisaldavad keskkonnale väga ohtlikke aineid, siis ei ole mõeldav, et nende paigaldamise ja hooldamisega võiks tegeleda igaüks hoolimata tema tegelikest oskustest selliste ainetega ümberkäimisel,“ rääkis Jakobi.
Seadusemuudatus kohustab ka arvele võtma kõik 3 kg või enam eelnimetatud ohtlikke aineid  sisaldavad seadmed. Nendeks on paiksed jahutus- ja kliimaseadmed, soojuspumbad, tuletõrjesüsteemid, pingejaotlad ja lahusteid sisaldavad seadmed. Kodumajapidamises kasutatavaid külmkappe, kliimaseadmeid jm registreerima ei pea, sest üldjuhul on nende külmaainesisaldus väike.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele