Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusmess tüürib ehitajaid energiatõhususe suunal
Viimasel ajal on üha aktuaalsemalt üles kerkinud energiatõhusate hoonete ehitus. "Eesti puhul tuleb arvestada, et Pariisi majad meile ei sobi," märkis SITRA juhtivekspert Jarek Kurnitski Ehitusuudistele.
Tartu Teaduspark ja Tartu Regiooni Energiaagentuur vahendavad messil Eesti ehitab 2012 rahvusvahelist oskusteavet energiatõhusast ehitamisest. Lisaks messistendis info vahendamisele on kavas mitmeid seminare energiatõhususe teemal, mis on aktuaalne teema nii Eestis kui Euroopas tervikuna.
Messil tutvustab Fraunhofer Institute for Building Physicsi lektor Marlen Schurig tuleviku hoonete kriteeriume ja peab loengu teemal "Energiatõhusad hooned Eestis ja Saksamaal ja intelligentsete lahenduste kasutamine nendes".
Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert Kalle Virkus selgitas, millised on nende eesmärgid ja mis on kavas ehitusmessi seminaril.
Tartu Regiooni Energiaagentuur on tegutsenud tänaseks aktiivselt juba kaks aastat. MTÜ vormis agentuuri üheks asutajaks on Tartu Teaduspark, kellega tehakse tihedat koostööd igapäevaselt. Sellise koostöö hulka kuulub ka esinemine messil Eesti Ehitab 2012.
Ehitusfirmadel on olukord nagu ikka - mida tellitakse, seda ka tehakse. Siiski on ehitajate puhul üleeuroopaline, kui mitte ülemaailmne probleem - piisavalt koolitatud tööjõu nappus. Energiatõhusa hoone ehitamine nõuab mõningaid spetsiifilisi teadmisi ja veidi erinevate töövõtete kasutamist, kuid peamiselt - mis seal salata - ka suuremat kohusetundlikkust, sest väikesed vead väga madala energiatarbega hoone ehitamisel võivad muutuda suurteks probleemideks palju kergemini kui n-ö tavapärase hoone puhul.
Soome Arengufondi SITRA juhtivekspert Jarek Kurnitski rääkis märtsikuus Riigi Kinnisvaras toimunud ehitusklubis, et büroohoonete ehitamisel ei arvestata sageli energiatõhususe saavutamisel meie kliima tingimustega.
Kurnitski tõi välja, et Eestis püütakse küll ehitada palju klaasfassaadidega hooneid, kuid nende projekteerimisel ei arvestata, et meie kliimasse täisklaasfassaadiga hoonete energiakulu on mitu korda suurem kui sarnastel hoonetel Kesk-Euroopas. Kurnitski hinnangul võivad klaasist pinnad olla küll pilkupüüdvad, kuid meie tingimustes kulukad üleval pidada.
Aastast 2020 peavad kõik uued ehitatavad avalikud hooned olema liginullenergiahooned. Kurnitski hinnangul tuleb hakata mõtlema, mida projekteerimises teha teisiti. Ei piisa vaid uutest määrustest ja regulatsioonidest, madalenergia tüüpi hooned vajavad erinevalt praegusest praktikast enam koostööd tellija, arhitekti, projekteerija, ehitaja ja järelevalve vahel, et saavutada soovitud tulemust. Uued tingimused ei toimi ainult ühe osapoole lahendusest, vaid lahendused peavad omavahel sobima.
Loe pikemalt 10. aprillil ilmuvast Ehituse erilehest.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele