Autor: Mariliis Pinn • 9. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Esialgu veel täpsemat projekti pole  ja seepärast ei oska ka rahast veel rääkida, kuid Maanteeamet on tellinud Soomest uuringu „Uued teetüübid“ eestikeelse tõlke ning käimas on selle töö erinevate variantide analüüs, mille abil loodame näha tulevikus ökonoomsemaid, tee kasutajale rohkem vigu andestavaid ja seeläbi turvalisemaid maanteid,” selgitas planeeringute osakonna juhataja Tõnis Tagger.

TREV-2 Grupp AS juhatuse esimees Tõnis Pleksepp leiab, et küllap on selliseid maanteid või teelõike, kus sellised lahendused  ongi optimaalsed, arvestades tänast ja perspektiivset võimalikku liiklusintensiivsust. “Möödasõidurajad ja mõnedel juhtudel isegi nn. tõusurajad aitavad muuta liiklust sujuvamaks ja parandada liiklusohutust,” lisas ta.

AS Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees Sven Pertens leiab, et Eestisse võiks kindlasti 2+1 realisi teid ehitada. “Igal juhul on see odavam, kui 2+2 realiste teede ehitamine,” lisas ta.

Samas pole  Plekksepp veendunud, et 2+1 realine tee oleks alati kindlasti odavaim lahendus. “Lahendused on erinevad, seega ei tohiks rahaliselt  üldistada. Saame võrrelda konkreetse teelõigu rekonstruktsiooni kulusid ühte või teist lahendust kasutades. Ükski lisarada pole lihtsalt  „juurde kleebitav”, vaid eeldab teelõigu teatud mahus ümberehitust, kõige sinna juurde kuuluvaga. Seetõttu on sobiv taolisi ideid kaaluda  ja/või  rakendada mõne tee rekonstruktsiooni plaane tehes,” selgitas ta.

“2 ja 4 realise tee vahevorm on palju ka Rootsis kasutusel,” kommenteeris Pertens. Siiski nägi ta probleeme Eesti liikluskultuuriga. “Liikluskultuur peab paranema, et autojuhid ei kuritarvitaks kolmandat rida vales suunas mööda sõitmiseks,” rääkis Pertens, kes eeskujuliku liikluskäitumisega Rootsis viibides kohtas ka vahepiirdeta kolmerealisi teid. Ta nõustus, et Eestis peaks siiski sellistel teedel olema füüsiline vahepiire ja maha märgitud jooned ei pruugi piisavalt efektiivsed olla.

“Siiski ei pruugi 2+1 lahendada kõike probleeme,” märkis Pertens ning pooldab, et suurema liiklusintentsiivusega lõikudel on parim lahendus 2+2 maantee.

Loe sama teemal pikemalt 10. aprillil ilmuvast Ehituse erilehest.