Autor: Väinu Rozental • 15. märts 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Algselt oli plaanis renoveerida 480 hoonet, kuid kuna kavandatud tööde maksumus on kavandatust odavam, saame täiendavalt soojapidavamaks muuta seitse koolimaja," edastas keskkonnaministeerium minister Keit Pentuse sõnu.  Koos varasemate Jaapani firmade Marubeni ja Mitsubishi lepingutes toimunud objektide asendamiste ja lisamisega kasvab praeguse korralduse järgselt energiasäästlikumaks muudetavate hoonete arv 493-le.

Valitsuse istungile esitatud eelnõu kohaselt lisatakse täiendavate renoveeritavate hoonetena juurde Käina Gümnaasiumi, Loo Keskkooli, Oru Kooli, Paldiski Gümnaasiumi, Paldiski Vene Gümnaasiumi, Sindi Gümnaasiumi ja Pärnu Vene Gümnaasiumi hooned. Samuti asendatakse Tartu linnavalitsuse ettepanekul lasteaia „Rukkilill“ projekt lasteaia „Kivike“ projektiga. Lisaks asendatakse Lagedi põhikooli hoone renoveerimise projekt Ülejõe lasteaia, Pärnu lasteaia „Pöialpoiss“ ning Saka rahvamaja hoonete renoveerimise projektidega. Eelnõus täpsustatakse ka paari objekti nimetust.

Keskkonnaministri sõnul väheneb kavandatud tööde teostamise tulemusena nende hoonete energiatarbimine, sellest tulenevalt väheneb õhku paisatav CO2 hulk, aga vähenevad ka koolimajade soojaarvetele minevad kulud.

Eesti on siiani kokku sõlminud 21 riigi lubatud heitkoguse ühikute kauplemise kokkulepet erinevate riikide ja firmadega.

Hoonete renoveerimist korraldab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts koos renoveeritavate hoonete omanikega ning projektide elluviimise eest vastutab rahandusministeerium.