Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ERM-i ehituskulude kate plaanitakse mitmest allikast
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamiseks, sisustamiseks ja näituste rajamiseks on vaja investeerida kokku ligi 78,5 miljonit eurot.
Kavas on välja toodud ehituskulude katte allikatena riigieelarve, Kultuurkapitali sihtotstarbeline finantseering ehitusperioodil, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi omavahendid ning võimalik puudjääv osa laenurahast, mille tagasimaksed kataks Kultuurkapital aastate jooksul.
Kas ja kui palju on vaja laenu võtta selgub siis, kui on vastu võetud Vabariigi Valituse otsus rahastamisskeemi osas, läbi on viidud ehitushange ja selgunud ehituslepingu maksumus. Laenu tagasimakse perioodi pikkus sõltub hasartmängumaksu laekumisest.
Aastatel 2007-2011 on Eesti Rahva Muuseumi projekti ettevalmistamiseks eraldatud ligi 9,3 miljonit eurot. Valminud on ehituse tööprojekt, reostusest ja nõukogude armeest maha jäänud hoonete varemetest on puhastatud ligi 40 hektari suurune territoorium.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja Eesti Rahva Muuseum sõlmisid möödunud aasta novembris käsunduslepingu, mille kohaselt ettevõte korraldab Eesti Rahva Muusemi nimel uue muuseumihoone ehitustööde, ehitustööde omanikujärelevalve ning hoone sisustamiseks vajalikud riigihanked ning viib läbi nendega seotud toimingud.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.