Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korteriomanik hakkab ühistu pangainfole ligi pääsema
Kooskõlastusringil oleva seaduseelnõu kohaselt hakkab iga korteriomanik pääsema ligi oma korteriühistu pangaandmetele.
"Täna on inimesed tihti probleemi ees, et korteriomandiga seonduvas seaduserägastikus on igapäevaelus keeruline orienteeruda. Eelnõu kaotab tänase segase olukorra seoses erinevate korteriomandi valitsemise vormidega ning muudab korteriühistu tegevuse läbipaistvamaks, andes igale korteriomanikule juurdepääsu oma korteriühistu pangandmetele,“ kommenteeris justiitsminister Kristen Michal uut korteriomandi- ja korteriühistu seaduse eelnõu.
Eelnõuga asendatakse aastaks 2016 tänased korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud küsimused.
Seaduseelnõu kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Nende majade puhul, kus seaduse jõustumise ajaks korteriühistut pole ning mille majandamine toimub korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise seaduse alusel korteriühistu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Muudatused puudutavad laia ringi inimesi – ca 21 000 korteriomandi esemeks olevat kinnisasja ning ca 470 000 korteriomandit. Seaduse planeeritav jõustumisaeg on 1. jaanuar 2016.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.