Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehituspraak lammutab ehitajate mainet
Pooltel juhtudel lahendatakse puudused pärast tehnilise järelevalve ameti tähelepanu juhtimist, ettekirjutusteni jõutakse umbes 40% juhtudest.
Tehnilise järelevalve ameti peadirektor Raigo Uukkivi hinnangul on rängemaid ehitusvigu kolme liiki: ehitatakse ilma projektita, ehitatakse projektist mööda ja kasutatakse nõuetele mittevastavaid ehitusmaterjale.
Vigane ja ohtlik ehitis on karistusseadustiku järgi kuriteo koosseis, mis võib tuua kriminaalkaristuse nii projekteerijale, ehitajale, omaniku järelevalvele kui omanikule.
Uukkivi sõnul on kriminaalkaristuse kohaldamine siiski tavatu: "Kui projekteerija teeb olulisi vigu, siis pädev ehitaja reeglina on võimeline need ära tundma ja neid saab korrigeerida." Ta lisab, et põhiliselt jäävad rikkumised ehitusseadustikus sätestatud väärteoasjade piiresse.
Täna ilmunud Äripäev tutvustab nelja juhtumi näitel, millised on põhilisemad eksimused ehituses. Tegemist on keskkonnaministeeriumi hoonega Tallinnas Narva mnt 7a, Tartu Tasku Ärikeskusega, Pärnu spordihalliga ja Solarise keskusega.
Näiteks keskkonnaministeeriumi hoonesse on paigaldatud deformeerimist tuvastavad andurid, mida tehnilise järelevalve amet aeg-ajalt jälgib.
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele