Tallinn tahab peremeheta linnamüüritükke endale

Tallinna Linnavalitsus tegi ettepaneku tunnistada kaheksa linnamüüri lõiku peremehetuteks ehitisteks ja alustas nende hõivamist.

Peremehetute ehitiste hõivamise menetlus otsustati algatada Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis ja Tallinna Kesklinna Valitsuses toimunud nõupidamistel. Peremehetu ehitise hõivamise õigus ja kohustus on kohalikul omavalitsusel ja riigil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Peremehetu ehitise hõivamise korra järgi otsustab, kas ehitis on peremehetu või mitte valla- või linnavolikogu või tema ülesandel valla- või linnavalitsus. Tallinna Linnavolikogu määruse „Peremehetu ehitise hõivamise kord“ järgi tunnistab ehitise peremehetuks Tallinna Linnavalitsus linnavaraameti ettepanekul.

Tallinna linnavalitsuse korraldusega tunnistati peremehetuiks linnamüürilõigud:

- Müürivahe tn 4, Harju tn 13 // Müürivahe tn 2 //Vabaduse väljak 10 ja Müürivahe tn 12 // Vabaduse väljak 4 vahel

- Müürivahe tn 42, Viru tänava ja Hellemanni torni vahel

- Müürivahe tn 54, Hellemanni  ja Munkadetaguse tornide vahel

- Müürivahe tn 64, Munkadetaguse ja Bremeni tornide vahel

- Pikk jalg 3a, Pikk jalg 3 ja Lühike jalg 6 // Pikk jalg 5 vahel

- Rüütli tn 24a, Rüütli tn 24 ja Komandandi aia vahel

- Rüütli tn 32, Harju tn 6 ja Kiek in de Köki vahel

- Vene tn 38, Uus tn 21//23 ja Vene tn 40 // Olevimägi tn 16 // Uus tn 25 vahel.

Tallinna linnavolikogu otsustega on juba peremehetuks ehitiseks tunnistatud ja linna omandiks vormistatud Köismäe, Plate, Eppingi ja Grusbeke-tagune, Nunna, Sauna ja Kuldjala torn, Suurtüki tänavast põhja ja lõunasse jäävad linnamüüri lõigud ja linnamüüri lõik Nunnatornist Kuldjala tornini.