21. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Detailplaneering määrab 10,7 ha suurusele maa-alale moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse linna administratiivhoone, sadamahoone, ärihoone, ühiskondliku hoone, turuhoone ja Kultuurikatla laienduse ning turu- ja restoranihoone ehitamiseks ja ka olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks ning laiendamiseks.

Planeeritav maa-ala külgneb põhjast Tallinna lahega, idast Linnahalliga, läänest Kalasadama tänavaga ning lõunast Põhja puiesteega ja Tallinna vanalinnaga. Detailplaneeringuga taotletakse ka looduskaitseseadusest tuleneva kalda ehituskeeluvööndi vähendamist, et tagada Tallinna kui merelinna merele avamine – mere äärde on plaanis rajada kalaturg, restoran, rannapromenaad ning jahtklubi teenindav maa-alune parkla ja kohvik.

Tallinna merele avamise kontseptsioon näeb ette võimaluse Kalasadama vahetusse lähedusse rannapromenaadiga ühendatud kalaturu ning jahtide ja mootorpaatide teenindamiseks mõeldud jahisadama rajamise. Uute hoonete planeerimisel on lähtutud platside ja tänavate struktuurist, mis on ruumiliselt lihtsasti jälgitavad ja samas moodustavad mere ääres tuulevaikseid alasid. Hooned tekitavad mere äärde õhtupäikesele avatud tuulevaikse platsi, millele juurdepääs on mugav nii jalakäijale kui autoga liiklejale.

Linnavalitsuse uue raehoone arhitektuurikonkursi võitis Taani arhitektuuribüroo Bjarke Ingels Group töö „Avalik küla“. Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu koostamist taotles Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.

Pärast vastuvõtmist korraldavad Põhja-Tallinna Valitsus, Kesklinna valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu avaliku väljapaneku.