DTZ Researchi andmetel on Euroopa Liidu riikide investeeringute maht 2011. aastal olnud stabiilselt kvartalis 24–26 miljardit eurot. Peamisteks investeeringute sihtkohtadeks olid Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa.
Selle aasta kolme kvartali investeeringute kogumaht oli kokku ligemale 77 miljardit eurot, mis ületas ainult natukene eelmise aasta kahe viimase kvartali tulemusi, kirjutab DTZ Kinnisvaraeksperdi maakler Gert Rahnel.
Investeeringute maht on sel aastal vähenenud, kuid olukord on turul stabiliseerumas. Suuremad investeeringud tehti büroo-kaubanduspindade ning segakasutusega äripindade sektoris. Büroo- ning kaubanduspindade sektori investeeringud moodustasid kolm neljandikku turul toimunud tehingutest.
Suvist statistikat vaadates on enim suuremahulisi ostu-müügitehinguid toimunud segaprojektide, kaubanduskeskuste ja büroohoonetega. Tehingute maksumus jääb suurusjärku 100–346 miljonit eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Peamisteks investeeringute sihtkohtadeks olid Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa. Lisaks oli ka Itaalia päritolu investorite aktiivsus märkimisväärne. Mingeid kindlaid riike, mille vastu üleloomulikku huvi tuntakse, tehingustatistika ei ilmutanud.
Kinnisvarasse investeerivate fondide huvid on fokuseeritud vastavalt emariigi ärikultuuri omanäolisusele. Lähim tulevik on ebaselge, kuid kapitali väärtuse säilitamiseks leidub investeerijaid, kes paigutavad oma kapitali rahandus- ja majanduskriiside eest natukenegi stabiilsemasse keskkonda, kinnisvarasse.
Huvi tuntakse suurarenduste vastu, mille teostusaeg on 2–3 aastat. Pikki perioode üritatakse vältida, sest tulevik on ebaselge ja projektid tahetakse valmis saada minimaalse aja ja riskiga.
Ärikinnisvaraga tegelevad fondid on huvitatud suure tootlusega rahavooprojektidest. Enamjaolt tuntakse huvi suurlinnade äripiirkondade uute büroohoonete ja kaubanduskeskuste vastu. Väga tähtsaks loetakse energiasäästlikust ja madalaid halduskulusid.
Autor: Gert Rahnel
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?