Riik kiusab ehitajaid

Tellija teatab külmalt, et Euroopa Liidu raha ei saagi kiiremini välja maksta.

 “Praegu on üle 70–80 päeva pikk maksetähtaeg riigi või omavalitsuse ehitusarvete puhul tavaline! Lähitulevikus on valdav osa, ehk isegi 70%, kõigist ehitustöödest riigi ja omavalitsuse tellimused,” lausus Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink.

Ta lisas, et kõige krooniks on kõikvõimalikud põhjendamatud trahvid koos ülipikkade maksetähtaegadega, mis toovad ehitajale juba tehtud töö eest raha kassasse alles 3–4 kuud pärast kulu tekkimist. Vahepeal peab ehitaja omavahenditest maksma ka maksud.

Ka Merko Ehituse juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul on monopoolse tellija seisust nautiv riik lepingutingimuste karmistamisega juba üle piiri läinud.

Skanska EMV juhatuse esimees Andres Aaviku sõnul saaks riik hoone kätte odavamalt, kui ta määraks tööle mõistliku maksetähtaja. Tema sõnul on osa riigiametnikest sellest ka aru saanud. “Riigil on see raha ikkagi olemas ja odavamalt käes kui ettevõtjal. Lühem tähtaeg kasvataks ka konkurentsi, sest väga pikk tähtaeg või ebamõistlikud maksetingimused tegelikult ajavadki praegu osa pakkujaist turult eemale.”

Rahandusministeeriumi teatel lepitakse maksetähtaeg kokku igas ehituslepingus eraldi. "Pole olemas riigi üldist maksetähtaega. Olukorras, kus riigis ühtset regulatsiooni maksetähtaegade kohta pole, on ennatlik üldistada, et riigiasutuste kehtestatud maksetähtajad on ebamõistlikult pikad. Kui soovite, võite konkreetselt esile tuua asutusi, mille lepingu maksetähtajad on ebasobivalt pikad ning nendelt põhjusi küsida. Samas juhime tähelepanu, et tegemist on lepingulise suhtega, mille aspektid räägivad omavahel läbi ja millega nõustuvad kaks osapoolt," edastas ministeerium oma vastuse.

Pikemalt loe tänasest Äripäevast. Päevapileti selleks saad soetada SIIN.