TTÜ professor Sulev Mäeltsemehe sõnul võiksid paneelelamud näiteks päikesepaneelide abil ise sooja toota ja nii märgatavalt kokku hoida, kuid seda keelab kaugkütte seadus.
Möödunud nädalal toimunud visioonikonverentsil käis Mäeltsemees välja mõtte, et paneelmajade kallinevaid küttekulusid aitaks ohjeldada ka korteriühistute ja -omanike enda soojatootmine, vahendab ajaleht Pealinn. "Ka paneelelamutesse sobivad päikesepaneelid ja targad süsteemid, mis reguleerivad kütet vastavalt vajadusele," märkis Mäeltsemees.
"Siin on aga probleem. Kaugkütte seaduses on säte, et võrguga liitumine on kohustuslik kõigile kaugkütte piirkonnas asuvatele isikutele. See tekitab sundolukorra tarbijatele olukorras, kus on olemas ka ratsionaalsemaid lahendusi. Sõltuvus tootjast, eriti kui ta on monopoolses seisundis, on huvitatud võimalikult suurema hulga soojuse torudesse laskmisest. Need on meil siis ka talvel haljendavate radadena näha. Tehnikaülikool ehitas näiteks oma katlamaja ning saab sellest 40% kokkuhoidu," rääkis ta.
Arhitekt Ignar Fjukile teeb soojakadu samuti muret. "Kui Saksamaad ühinesid, asuti seal kohe paneelelamute ümber haljendavaid soojatrasse korda tegema. Kahe-kolme aasta pärast olid kõik vahetatud. Meil ostetakse kvoodirahade eest elektriautosid," märkis Fjuk.  

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele