Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Plasto: aknahind kerkib kevadeks kuni 20%
Plasto ASi omanik ja juhataja Valeri Pärs rääkis, et kuigi teenuse hinnad on konkurentsi tõttu tänavu odavnenud, siis materjalide hinnakasv on kergitanud lõpptoote hinda.
“Profiili hind on juba kasvanud vähemalt 4%, tõusuteel on ka metalli, klaaspaketi ja suluste hinnad. Eeltoodut arvesse võttes prognoosime kevadeks võrreldes praegusega10–20% kallimat akent,” ütles Pärs.
“Nii madalaid paigalduse ja viimistluse hindu, kui turul praegu, ei mäletagi. Võrreldes aga hindu mõne konkurendi omaga tekib kahtlus, kas nende teenuste pealt on riigimaksud ikka makstud,” avaldas ta arvamust.
OÜ Koduaken juhataja Ülo Hõrraku sõnul plastakna puhul odavus ja kvaliteet paraku kokku ei käi. “Meie odavaima toote poliitikat ei aja ning energiahinna tõusu vaadates on akna puhul võtmeküsimus ikkagi soojapidavus, mitte hind,” märkis ta. Eesti tootjate aknad vastavad Hõrraku hinnangul enamasti küll normidele, ent tuleb arvestada, et kõige odavam aken ei saa olla tippkvaliteediga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Akna valikul soovitab Pärs pöörata tähelepanu akna soojusnäitajatele, aga uurida ka garantiitingimusi ning seda, kas materjalid, millest aken toodetud, on ikka kvaliteetsed. “Turul on igasuguseid tegijaid. Mõistlik on valida firmad, kes turul kaua tegutsenud, minna kohale ja lasta endale kõik üksipulgi selgeks teha,” õpetas ta. “Eelistama peaks Eesti tootjaid, mitte importijaid.”
Energiahinna tõus ja säästuvajadus on õhutanud aknatootjaid panustama soojapidavamate toodete turuletoomisesse ning üha enam võidavad populaarsust kolmekordse klaasiga pakettaknad.
Loe plastakendest pikemalt tänase Äripäev ehituse rubriigist. Päevapileti selleks saad soetada SIIN.
Eesti Ehitusmaterjalitootjate Liidu tegevjuht Enno Rebane näeb plastakende tootmissektoris probleemi mõnede ettevõtete madalates palkades, mille abil püütakse konkurentsis püsida.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.