11. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aastaga on üürihinnad tõusnud pea 10%, ent Uus Maa Kinnisvara analüütiku Risto Vähi sõnul buumi oodata ei ole, sest üürilised ei võta hinnarallit lihtsalt vastu.

"Suvi ja sügise algus möödus Eesti kinnisvaraturul vaikset viisi üüribuumi tähe all. Nüüd on see läbi, kuid inertsina on meid jäänud kummitama heade üürikorterite defitsiit," kommenteeris Vähi. 

Kvaliteetseks üürikorteriks peetakse renoveeritud või uut, möbleeritud, koos kogu köögitehnikaga ning keskmise suurusega 2-toalist korterit, mis reeglina asub kivi- või paneelmajas. Nende osas on Vähi sõnul märgata defitsiiti praegugi ning hea korteri puhul tuleb ette ka üürihuviliste poolset ülepakkumist.

Enamlevinud korterite puhul on keskmised hinnatasemed järgnevad:

- Tallinna kesklinna vana maja – 335 eurot- Kesklinna uus maja – 475 eurot.- Tallinna äärelinna vana maja – 250 ja uus – 310 eurot.

Tartus maksavad populaarseimad korterid 150-250 eurot kuus. See hinnavahemik hõlmab üldiselt kõiki linnaosi ja 1-3-toalisi rahuldavast hea seisukorrani.

Pärnus maksavad populaarseimad üürikorterid keskmiselt 130-250 eurot, skaala raskuspunkt asub pigem kallimate uute korterite poole, nii et levinuimaks hinnaks võime märkida isegi 200 eurot.

"Inimesed on väga hinnatundlikud, mistõttu peavad omanikud arvestama, et uisapäisa pole keegi nõus turuhinnast rohkem maksma. Pakkumisel on küllalt kortereid, mille eest küsitav üürihind ületab taluvuspiiri ja nende vastu huvi ei tunta," selgitas Vähi.

Enamasti peab korter olema korras, sanitaar- ja köögitehnikaga ning kas täismöbleeritud või elementaarsete esemetega. Tühje kortereid otsitakse vähem ja nende eest ollakse nõus ka vähem maksma.