3. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul on ehitusvaldkonna eripäraks see, et õnnetused on raskemate tagajärgedega. “Ja kui majandus tasapisi kosub, kasvab ka õnnetuste arv,” märkis ta. 

Ehitusel on eelkõige probleemiks katuselt, tellingutelt või töölavadelt kõrgelt kukkumised, aga ka varingud ja otsasõidud veomasinate tagurdamisel.

“Üks põhjus, miks õnnetusi ohtralt juhtub, võib olla kokkuhoid vahendite arvel, ent meie inspektorid on katusel rakmeteta töötavalt töömehelt saanud ka vastuse, et rakmed on soojakus olemas küll,” rääkis Reisberg ja lisas, et tööandja kohustus on jälgida, et soetatud varustust ja isikukaitsevahendeid ka kasutataks.

Ehitusettevõtete puhul pöörab tööinspektsioon enim tähelepanu ehitusplatside kontrollile ning töötajate tingimustele. Tööandjal peab olema ette näidata ka tööohutuse plaan konkreetsele objektile.

“Ehitusplatsidel, kus on rohkem kui ühe firma töötajad, peab olema määratud töökeskkonna ohutuse koordinaator. Tööinspektsiooni silmis vastutab konkreetne tööandja, kelle töötaja tegevus tööohutuse tingimustele ei vasta. Püüame konkreetse juhtumi puhul ka hinnata, mis oli alltöövõtja võimuses ning mille eest peab vastutama peatöövõtja,” selgitas Reisberg.

Karistuseks töö seiskamine

Kõige efektiivsemaks karistuseks peab Reisberg töö peatamist. “See paneb tööandja kiiresti tegutsema, et olukorda parandada. Võimalik on ka väärtöömenetluse tulemusel trahve määrata,” märkis ta.

Tööohutuse tagamisel on oma roll nii ehitise omanikul, omanikujärelevalvel, ehitusjuhil kui ka loomulikult ehitusettevõttel ja selle töötajatel. “Ehitise omanik peab tagama, et ehitamisel peetakse kinni õigusaktidega sätestatud nõuetest ning soovitav on tagada see põhjalike ehituslepingute ning omanikujärelevalve tellimise kaudu. Omanikujärelevalvel on näiteks ka õigus peatada ehitustööd avariiohu tekkimisel,” selgitas Hedman Partners & Co advokaadibüroo advokaat Liisa Linna.

Linna sõnul vastutab ehitusettevõte nii oma töötajate kui ka alltöövõtjate eest. “Kui ühel ehitusobjektil tegutseb mitu ehitusettevõtjat, on vastutavaks peatöövõtja. Juhul, kui peatöövõtjat ei ole määratud, peaksid ehitustöövõtjad sõlmima kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse koordineerimiseks. Kui ka seda kokkulepet ei ole, vastutavad ehitustööandjad solidaarselt nii oma töötajate kui ka teiste ehitusplatsil viibivate isikute eest,” märkis ta.

Ehitustöö tellija, olgu ta ehitise omanik või omaniku vahendaja, peab kindlasti teadma tööohutusest kõige elementaarsemaid asju. Linna selgitas, et kui omanik näeb ehitajaid katusel ilma rakmete ja ohutusköiteta, on omaniku asi sekkuda ja ehitustöö peatada. “Kui ehitise tellija ei soovi üldse sekkuda objektil toimuvasse, peab ta ehituslepingus nõudma kinnitust töövõtjalt selle kohta, et kõik tööohutusnõuded on täidetud,” lisas ta.

Rikkumiste arv tänavu rekordiline