Külmade saabumisega on majaomanikel viimane aeg pöörata tähelepanu hoonete veetorudele ja nende soojustusele, meenutab BREM Avarii.
„Viimaste külmade talvede põhiliseks probleemideks on olnud jäätuvad torud, mille tõttu on korteriomanikud jäänud päevadeks veeta. Antud probleemi vastu aitab veetorude soojustamine ja küttekaabliga varustamine külmades ruumides nagu keldrid ja muud panipaigad," sõnas BREM Avarii juhataja Ain Hallist.
Esialgsed kulutused veetorude soojustusele võivad näida suured, aga hilisemad probleemivaba talved teevad kulud kiirelt tasa. „Kindlasti tuleks üle vaadata ka kõik keldrite ja muude üldkasutatavate ruumide lahti olevad või vähese soojapidavusega uksed ning aknad. Avade sulgemine, tihendamine ja uste korralik lukustamine aitab vähendada tuuletõmmet ja hoiab ka majas sooja,“ õpetas Hallist.
Kui mingil põhjusel ei ole jõutud maja külmadeks talvedeks ette valmistada ja tekivad esimesed torude külmumised, siis pärast torude lahti sulatamist on soovitav suurte külmade puhul jätta mõnes korteris külmavee kraan vaikselt nirisema.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„On esinenud juhtumeid, kus peale torude sulatamist tuleb objektile nelja-viie tunni pärast tagasi sõita ja alustada kogu tööd algusest peale. Oleme torude külmumist vältida aitavaid soovitusi jaganud elanikele korduvalt, aga tavaliselt ei kiputa neid järgima. Korduv torude sulatamine on aga mitu korda aeganõudvam ja kallim,“ kirjeldas Hallist.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.