20. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tallinna Sadam on mingisuguse protseduuri alusel, mida ei saa pidada ei konkursiks, riigihankeks ega mõneks muuks äratuntavate tunnustega seaduslikuks protsessiks, otsustanud anda 50 aastaks hoonestusõiguse uue konteinerterminali rajamiseks tundmatule  mõned kuud tagasi Eestis registreeritud riiuliettevõttele, mille tundmatud osanikud paiknevad Küprosel ja Briti Neitsisaartel,“ sõnas fraktsiooni liige Deniss Boroditš.

Tema sõnul puudub riigil ülevaade, kellele on antud uue terminali opereerimise õigus, mis on rajatud suures mahus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetuse eest. „Lisaks väga tõsistele kahtlustele langetatud otsuste seaduslikkusest, on käesolev juhtum tõstatanud küsimuse ka Tallinna Sadama tegevuse eesmärkidest,“ märkis Boroditš.

„Tallinna Sadama eesmärgiks peab olema riigi poolt üle antud varade optimaalne kasutamine ja kasumi teenimine, seega soovimegi ministri selgitust kahtlaste tegevuste kohta, mis võivad riigile hoopis kahju tekitada,“ märkis Boroditš.

„Muidugi oleks Eesti majandusele kasulik, kui uus operaator tooks kaasa uued kaubavood meie sadamasse, kuid reaalsuses suunab Venemaa oma kaubavoogusid üha enam Eesti sadamatest mööda Ust-Luga sadamasse ning asjaolu, et konkursi võitnud operaatori taga on offshore äriühing, sellesse kindlustunnet just ei lisa,“ lõpetas Boroditš.