Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas energiasääst tasub end ära?
Energiasäästu puhul on küsimus, kas see tasub end ära. Praegusel juhul veel mitte, sest tavalise inimese ning rentniku jaoks on energia kasutamine säästvatest lahendustest odavam, tunnistas Skanska EMV objektijuht Andero Laur.
Laur märkis Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tänasel konverentsil, et Skanska EMV moodustas kaks aastat tagasi rohelise algatuse töörühma, kuhu koguti erinevad eksperdid. "Et kas me julgeme tellijale anda mingeid soovitusi, et kui teed nii, hoiad raha kokku ja teenid juurde ka veel," selgitas Laur .
Ta võttis uuringutulemused kokku järgmiselt: "Ega ei julge küll! Skanska hea nimi on ka tähtis."
Lauri sõnul kasutati Karula 5 elamu projekteerimisel innovaatilist lahendust, kus katuselt koguti kokku vihmavesi ja lasti WC-potti. Insenerid tegid seejärel tasuvusarvutuse ja leidsid, et lahenduse äratasumiseks kulub 25-30 aastat. Kui arvestati aga juurde rohelise lahenduse energia- ja hoolduskulud ning see, et talvel ei saa üldse katuselt vett, tuli välja, et innovatsioon oli küll loodussäästlik, kuid sellele tuli iga aasta peale maksta.
Võiks kokku leppida, et energiatõhususe arv tähistab reaalset kommunaalkulu, tegi Laur ettepaneku. Ta näitas projekteerimisjärgus maja energiakulude jaotust, kus 54% energiakulust läks ventilatsiooni kaudu välja. Kui ehitada aga soojustagastusega ventilatsioon, maksab see 120 000 eurot. Kui panna rohkem soojustust, läheks 15 000 eurot lisaks. Soojustusel oli soojakulude vähendamisel ses mõttes suurem efekt, et ühe protsendipunkti soojakadude vähendamine maksab 2250 eurot , mis on soojustagastusega ventilatsioonist tunduvalt vähem.
"Ei saa nii, et paned lõpmatult soojustust ja soojuskadu väheneb samuti lõpmatuseni. Ühel hetkel hakkab soojustuse paksendamisest loodetav kasu vähenema. Arvutused näitasid, et selle majaprojekti puhul oli kõige optimaalsem 18 cm soojustus," lisas Laur.
Lauri sõnul ei lähe energiasääst väiksemate pindade omanikele ja üürnikele korda, kuna nii kulud kui saavutatav kokkuhoid on suhteliselt väikesed. "Hoone omanik saaks soojuskadude vähendamisest maksimaalselt kasu siis, kui ta maksaks ise kommunaalkulusid, aga siis tahaks omanik ka rohkem renti ka saada," selgitas ta.
Samas saab ekspert maja energiasäästust aru vaid siis, kui näeb pabereid. Tavainimene palja silmaga soojasäästval ning tavalisel hoonel vahet ei tee ega ole seetõttu nõus ka rohkem maksma, lisas Skanska objektijuht.
Seotud lood
Uusi büroomaju lähema paari-kolme aasta jooksul Tallinna ilmselt ehitama ei hakata, ehkki kõik olemasolevad hea asukohaga A-klassi hooned on pilgeni rentnikke täis, jäi kõlama Eesti Kinnisvarafirmade Liidu seminarilt "Mis saab edasi?".
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.
Enimloetud
3
Läbimõeldud arhitektuur suudab panna hooned elama ning luua selle ümber kauaoodatud elu
Viimased uudised
Vaata esinduslikku galeriid, millisena see sild valmis!
Üritused
Hetkel kuum
Sellest saab Eesti suurim puithoone. Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Viimasel majal võeti sarikapärg alla. Vaata galeriid, mis seal on ja mis toimus!
Uue tehase tootmismahuks kujuneb 500 000 kuupmeetrit aastas.
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele