Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kolmandik laenajaist istub laenulõksus
Ligi kolmandik Swedbankist juba kodulaenu võtnud klientidest istub laenulõksus: neil on buumi ajal soetatud kinnisvara, mille väärtus on tänaseks kahanenud ning mida müües jääks müüja kahjumisse.
Head nõu pangal neile pole. “Ega seal ei olegi midagi eriti teha. Kui laenu maksmine probleeme ei tekita, siis polegi väga hullu,” ütleb Andres Tukk Swedpanga eraisikute finantseerimise divisjonist, ja lisab, et tegelikult on laenulõksuga väga hädas olijate arv väike, umbes viis protsenti kogulaenudest.
Makseraskustes klientide osakaal panga teatel väheneb.
Tänavu on pangas makseraskusi käinud kurtmas 850 klienti, samas veel 2009–10 oli neid 6000. Toonastest hädalistest on tänaseks 2400 on probleemidest laenudega jagu saanud.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.