Domus: pealinna korterihinnad ikka tõusevad

Tallinnas tehti maa-ameti andmetel septembris 509 tehingut. Tegemist oli aasta teise tulemusega, sest augustis tehti Tallinnas 541 korteriomandi tehingut. Tehtud tehingute keskmine hind oli 1117 €/m², mis on 6% kõrgem kui augustis.

Tegemist on mitmendat kuud järjest toimunud kasvuga, mis tegelikult paneb ka veidi imestama. Hinnakasvu võib sõnastada ju nii, et septembris maksti korteri eest kõrgemat hinda kui augustis. Samas on meedias nii Eesti kui Euroopa ja maailma majanduse kohta kajastatu pigem negatiivne. Ja ka Eesti majandususaldusindeks kahanes septembris juba kuuendat kuud järjest. Seega ei lähe kokku kinnisvaraturu jaoks negatiivne majanduslik taust ja Tallinna korterite hindade kasv.

Miks siis hinnad kasvavad?

Üheks põhjuseks on ebapiisav pakkumine, sest paljudele müügis olnud korteritele tekkis mitu reaalset ostjat. Teiseks on tehingute hulgas arendusprojektide korterid, mis on järelturu korterite hindadest kõrgemad. Need omakorda on paratamatult mõjutatud ehitushindadest, mille surve on samuti ülespoole. Kolmandaks on ka pangad aktiivsemad laenusid väljastama. Sellele viitab ka pankade info, et väljastatud laenude hulk on pidevalt kasvanud.

Tartu korteriturul oli septembris samuti üsna aktiivne kuu, sest tehingute arv oli sarnaselt Tallinna omale käesoleva aasta teine tulemus. Kui augustikuu maht oli aastases lõikes rekordiliselt 115 tehingut, siis septembris käidi notaris 106 korral. Seejuures langes keskmine hind 12%, saavutades tulemuseks 794 €/m².

Pärnus valitses turul pigem stabiilsus, sest olulisi kõikumisi ei olnud. Kokku tehti 42 korteriomandi tehingut ning keskmine hind oli 701 €/m².

Narva korteriomandite tehingute maht oli aastases võrdluses üsna hea, sest tehinguid oli 45, mis on üle keskmise tulemus. Korterite keskmine hind tegi suure hüppe (18%) hinnale 315 €/m², kuid väheste tehingutega piirkondades on sellised kõikumised omased.