Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Masinate ja seadmete väljavedu kasvas aastaga kaks korda
Eestist eksporditi juulis kaupu jooksevhindades 933 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest, teatas statistikaamet. Masinad ja seadmed moodustasid koguekspordist 32% ja -impordist 31%.
Eelmise aasta juuliga võrreldes kasvas tänavu juulis Eesti kaupade eksport 34% ja import 38%. Impordi kiirem kasv võrreldes ekspordiga suurendas ka kaubavahetuse puudujääki. Kui 2010. aasta juulis oli kaubavahetuse puudujääk 35 miljonit eurot, siis tänavu juulis 81 miljonit eurot.
Kui möödunud aasta juulis moodustasid masinad ja seadmed Eesti kaubavahetusest ligi neljandiku, siis tänavu juulis juba kolmandiku. Masinate ja seadmete osatähtsus Eesti kaubavahetuses oli suurem viimati 2005. aasta oktoobris.
Juulis eksporditi kõige rohkem masinaid ja seadmeid (32% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid, sh bensiin, kütteõlid, elektrienergia (15%) ning metalle ja metalltooteid (9%). Oluliselt mõjutas Eesti koguekspordi suurenemist masinate ja seadmete väljavedu, mis võrreldes eelmise aasta juuliga kasvas ligi kaks korda (91%). Ekspordi kasvu mõjutas ka mineraalsete toodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo suurenemine (vastavalt 28% ja 24%). Veidi vähenes transpordivahendite väljavedu (3%).
Juulis imporditi enim masinaid ja seadmeid (31% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (15%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Nii nagu ekspordi puhul, mõjutas ka Eesti koguimpordi suurenemist masinate ja seadmete sissevedu, mis võrreldes 2010. aasta sama kuuga kasvas ligi kaks korda (83%). Impordi kasvu taga olid ka mineraalsete toodete ja transpordivahendite sisseveo suurenemine (vastavalt 28% ja 49%).
Ekspordi sihtriikide seas oli juulis esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (14%) ja Venemaa (12%). Nii Rootsi kui Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Venemaale mehaanilisi ja elektriseadmeid. Võrreldes möödunud aasta juuliga suurenes kõige rohkem eksport Rootsi ja USA-sse (vastavalt 72 ja 31 miljoni euro võrra).
Kõige rohkem imporditi kaupu Rootsist ja Soomest (mõlema osatähtsus 13% Eesti koguimpordist) ja Saksamaalt (11%). Enim imporditi neist riikidest elektriseadmeid. Eelmise aasta juuliga võrreldes suurenes sissevedu kõige rohkem Rootsist ja Leedust (vastavalt 54 ja 31 miljoni euro võrra).
Juuniga võrreldes vähenes juulis kaupade eksport 2%, import aga veidi suurenes (1%). Eelmise kuuga võrreldes vähenes eksport juulis teist kuud järjest. Samuti näitab Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks viimastel kuudel langustrendi. Eurostati andmetel on sama näitaja languses ka Eesti peamistes partnerriikides — Soomes ja Rootsis.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele