Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Paroc: Eesti turg sõltub Poolast ja Venemaast
AS Paroc direktori Kalev Kõnni sõnul sõltub Baltimaade ehitusmaterjalide turg suuresti Poola ja Venemaa ehitusturu ja ehitusmaterjalide turu käitumisest ehk nõudlusest.
"Eesti jääb siin oma väiksusega rataste vahele ja tegelikult ikkagi päris suur hulk ehitusmaterjalidest imporditakse Eestisse ning nii kui Venemaa ja Poola turud hakkavad "vedama", on väiksel turul "hing kinni"," rääkis Kõnn ning lisas, et hinda saab küsida vaid siis, kui on nõudlust ja võimekust kaupa tarnida.
Paroc on tema sõnul aastataguse prognoosiga, et materjalihinnad tõusevad keskmiselt 5%, suhteliselt hästi sammu pidanud. "Tooterühmade (ehituslikud soojustusmaterjalid, tehnilised isolatsiooni materjalid ja Paroc paneelid) lõikes on väheseid erinevusi hinna muutuses, ent tootegruppide osas on kõikumised suuremad," märkis Kõnn.
Võrreldes eelmise aastaga on Paroci direktori sõnul tänavu ehituslike soojustusmaterjalide osas nõudlus kasvanud tänu renoveerimisprojektidele fassaadi- ja katuse soojustusmaterjalide osas. "Samuti ka üldehituslike soojustusmaterjalide, põhiliselt nn. "kergete villade" osas on nõudluse kasv märgatav - üle 20%. Tehniliste isolatsiooni materjalide osas annavad kasvule hoogu energeetika objektide renoveerimine ja jõudsamat kasvu toodetest annavad võrkmatid ja torukoorikud," lisas Kõnn.
Paroc'i müügimahud, seda nii rahalises kui ka mahulises väljenduses, kasvasid esimesel poolaastal mullusega võrreldes ligi 35%.
Eelmisel aastal kasvatas 1992. aastal Paroc Group OY AB tütarfirmana asutatud AS Paroc oma käivet võrreldes 2009. aastaga 11%. Tänavuseks aastaks on planeeritud sama suur kasv. Paroci müügitulu oli mullu 120 miljonit krooni, aasta varem 108 miljonit krooni. Kasumit teeniti 2010. aastal 5,3 miljonit krooni, 2009. aastal 8,2 miljonit krooni.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele