Rebane: CO2 projektid toovad ehitusturule hinnasegaduse

“Teatud valdkondades – näiteks küte, ventilatsioon ja fassaaditööd – on olukord erandlik,” nentis Rebane. “Siin võib ka hüppelist hinnatõusu esineda.” Rebase kinnitusel üldine olukord meie ehitusturul tootja ja ehitaja jaoks järsult paranema ei hakka.

“Kokkuvõttes olen ma Eesti turu suhtes pigem pessimistlik. Kui toorme, elektri ja kütuse hind tõusevad, siis praegusest odavamalt toota kuidagi ei saa,” märkis ta.

“Lisaks tuleb arvestada, et mitteeluruumidest uusarenduste osakaal on jätkuvas languses. Eluruume ehitatakse küll pisut rohkem, aga ka siin on kasv mõõdukas. Seega tööd palju juurde ei tule,” ütles Rebane. Rebase kinnitusel vaadatakse ka Soome ja Rootsi turul tulevikku ettevaatlikult. Võrreldes paari kuu tagust suhtumist ja praeguseid arvamusi on seisukohad konservatiivsemad.  “Kui 12. augustil toimus meil Soome betoonitööstuse teemal seminar, siis loodeti korralikku majandustõusu,” ütles Rebane. “Praegu püütakse välja mõelda, kuidas tagasihoidlike vahenditega hakkama saada. Pole küll konkreetseid määranguid, et mingid võimalused on praegu lukus, ent pigem ollakse ettevaatlikud,” lisas ta. Elektri vabaturg paneb materjalitootjad keerulisse olukorda ning tuleb tunnistada, et paari aasta pärast on hinnatõus ka väikeste tootjate jaoks ilmselt paratamatus.“Suuri tootjaid on hinnatõus juba tabanud. Näiteks Kunda tsemenditehas peab praegu elektrit Lätist ostma. Elektri hind tõusis nende jaoks umbes kolmandiku,” rääkis Rebane. Kui suuri ettevõtjaid on elektri hinna tõus juba mõjutama hakanud, siis väikeste tegijate puhul jõuab see kätte 2013. aastal, kui vabaks lastakse kogu turg. 

“Mina usun, et energia hinna poolest oleme Skandinaavia maade tasemel või aktsiisiga seonduvalt veelgi kõrgemal. Suurtele tõi eelmine aasta kaasa kuni 40protsendise hinnatõusu, kuigi algselt räägiti ja loodeti, et suurt muutust tõenäoliselt ei tule,” nentis Rebane ja lisas, et tootjal on tulnud hinnatõus lihtsalt alla neelata ja kuidagi hakkama saada.