Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kärdla kõrghoone tulevik rahva kätes
Kärdla sadama lähiümbruse detailplaneeringus, mis on avalikul väljapanekul 2. oktoobrini, on mitu hoonet, mis tavapärastest linna elamutest kõrgemad.
Üks planeeritud hoonetest on 35meetrine, ent paraku on 12 meetrist kõrgemad hooned täna volikogu menetlusse jõudva linna üldplaneeringuga vastuolus, kirjutab Hiiu Leht. Sõltuvalt rahva tahtest tuleb volikogul muuta kas detailplaneeringut või üldplaneeringut.
Kärdla sadamapiirkonna detailplaneeringu, mis näeb ette ligi 5 ha suuruse planeeritava ala maaüksuse piiride, hoonestusalade ja ehitusõiguse määramise, võttis Kärdal linnavolikogu vastu 18. augustil.
Planeeringualale jääv Kärdla endine naftabaasi maa-ala suurusega ca 1,6 ha on hetkel jätkuvalt riigi omandis. Lähtuvalt koostatavast Kärdla linna üldplaneeringust kavandatakse endise naftabaasi alale ärilise sihtotstarbega hoonete kompleks, mis hõlmab Kärdla linna mastaapidega arvestavat hotelli, konverentsikeskust, tervisekeskust (spa) jms.
Sadama tn 33 asuv 1940 m² suurune maaüksus, millel paikneb Kärdla kalevivabriku villaladu kuulub linnale. Väike-Sadama tn 3 paiknev 9722 m² suurune tootmismaa kuulub aktsiaseltsile GMP Grupp. Väike-Sadama tn 3 maaüksusele kavandatakse äripindasid saare ettevõtjatele toodete ja teenuste
pakkumiseks (nt väikepoed, töökojad, kohvikud, turismiinfopunkt. Osa kavandatavast hoonestusest hõlmaksid korterid (nt teine ja kolmas korrus). Villaladu ja sadama ait restaureeritakse ja need jäävad avalikuks kasutuseks turistidele ja linnaelanikele: villalattu planeeritakse loomekeskust galerii,kontserdisaali ja meremuuseumi ruumidega.
Planeeringualale jäävad veel linnale kuuluvad Sadama tn 28b asuv ärimaa suurusega 431 m², Sadama tänava pikenduse 7559 m² suurune transpordimaa ning Lubjaahju põik 1 maaüksus suurusega 1,04 ha.
Sadama tänava pikenduse ja Lubjaahju põik 1 maaüksused on ette nähtud piirkonna krunte ja hoonestust teenindavate liikluspindade, parkimiskohtade ja haljastus- ja virgestusalade jaoks.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Käib vilgas töö põhiäri päästmiseks
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele