Kuressaare kombijaama ehitust ettevalmistava AS-i Kuressaare Soojus juht Jaan Mehik kutsub üles kaugküttevõrgu läheduses asuvaid kortermaju võrguga liituma, lubades, et kaugküte on elektriküttega võrreldes odavam ning kombijaama valmides ja elektrituru avanedes suurenevad hinnakäärid veelgi, vahendab Saarte Hääl.
“Mitmed majad on juba asendanud elektrikütte kaugküttega,” kinnitas Mehik. Tema sõnul asuvad paljud majad Tuulte Roosis ja Ida-Niidus kaugküttevõrgu lähedal ning nende taasühendamine kaugküttevõrku oleks Mehiku hinnangul mõistlik, arvestades elektrihinna tõusu perspektiivi seoses läheneva elektri vabaturu tingimustega.
Kui võrrelda aga kaugkütet õhksoojuspumpadega, mis on viimastel aastatel samuti hulgaliselt populaarsust kogunud, siis tegur, mis räägib siinkohal kaugkütte kasutajasõbralikkuse poolt, on kindlasti müra puudumine. “Ning päris üksi õhksoojuspumbaga kogu maja ilmselt ära ei küta ka,” lisas Mehik.
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.