Kuressaare linnaarhitekt Hannes Koppel märkis, et tühje varisemisohtlikke maju, kus pole ei vett ega kanalisatsiooni, on Kuressaares 42 ehk 10 protsenti vanalinna hoonestuse koguarvust.
Piltlikult jagunevad hooned oma seisukorralt kolmeks: head, halvad ja avariilised, kusjuures kahe kolmandiku seisukorda võib hinnata halvaks või avariiliseks, vahendab Saarte Hääl.
Müügihinnad on Koppeli sõnul ülepaisutatult kõrged, turg seisab, majad lagunevad ning olukorra teevad keerulisemaks ka segased omandisuhted.
"Omandireformi ajal olid oksjonid ja kui midagi jäi müümata, sai linn mitme korteri omanikuks majades, mille vastu huvi puudus. Tänaseni on linna käes mitmed sotsiaalpinnad, milles ei ole vett ega kanalisatsiooni ning mille elamistingimused ei kannata kriitikat," märkis Koppel, kelle arvates võib linnapildist järgneva kümnendi jooksul kaduda vähemalt viis väärikat hoonet. Rekonstrueerimise kulud aga on võrreldavad uusehitiste püstitamisega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kuressaare linnavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tahab aktiviseerida vanalinna tühjade majade renoveerimist ja muuta kinnisvarapoliitika aktiivsemaks.
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.