Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viimsi veepuhastusjaam peab sarikapidu
Plaanide kohaselt selle aasta lõpuks valmiv Viimsi veepuhastusjaam peab täna sarikapidu. Tänavu märtsis AS Viimsi Vesi ja AS Esmar Ehitus vahel sõlmitud lepingu kohaselt on veetöötlusjaama ehitustööd valmis detsembri lõpuks.
Ehitustööde maksumuseks on ligikaudu 3,29 miljonit eurot, millest umbes 75% ulatuses rahastab EL Ühtekuuluvusfond ning 25% summast panustavad Viimsi vald ja AS Viimsi Vesi.
Rajatav veetöötlusjaam asub Lubja mäel ning kompleksi kuulub kaks hoonet - esimene hoone koosneb kolmes veereservuaarist ja teine hoone tootmishoonest, kus toimub põhjavee puhastamine. Praeguseks on valminud reservuaarid ja tootmishoone karkass ning toimub reservuaaride veepidavuse kontroll.
Uus veepuhastusjaam peaks valla vajadused rahuldama 20–30 aastaks, kuid projektis on ette nähtud ka veepuhastusseadme hilisema ökonoomse laiendamise võimalus. Lisaks arvestatakse võimalike eriolukordadega. Näiteks hakkab joogivesi olema kättesaadav ka juhul, kui elektrit ei ole.
„Veemajandusvaldkonna ehitustööd on omavalitsusele ja tema vee-ettevõttele AS Viimsi Vesi küllaltki kulukaks ettevõtmiseks, kuid samas möödapääsmatu kohustus. Õnneks on Eestis neid töid võimalik teha Euroopa Liidu toetusraha abil ning sellest võidavad ka kõik viimsilased. Tänavu käivitus Viimsi veekorralduse projekti teine etapp, mille jooksul rajatakse lisaks veepuhastusjaamale ka uued vee- ja reoveetorustikud mitmesse Viimsi piirkonda," rääkis Viimsi abivallavanem Endel Lepik.
Viimsi vallavanema Haldo Oravase sõnul tagab, aasta lõpuks valmiv ehitis elanikele Euroopa Liidu normatiividele vastavava kvaliteetse joogivee, millest on eraldatud ülemäärased väävelvesiniku, radooni, uraani, raadiumi ja mangaani kogused. "Viimsi veetöötlusjaama projekt on väga spetsiifiline, sest kambriumi põhjavee horisondist võetav põhjavesi on rikas radionukleiidide poolest ehk teisi sõnu on kõrgema radioaktiivsusega kogu Põhja-Eesti lubjakivi - klindiastangute piirkonnas. Veetöötlusjaama kavandatav tehnoloogia võimaldab nende taseme nõutavaks muuta,“ sõnas Oravas.
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele