Autor: Katariina Krjutškova • 25. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praegu näeb nõukogudehõnguline Kotzebue tootmishoone välja nagu tondiloss. Suur osa kontoriruumidest on tühjad, ruumid pimedad ning kõledad. Koridoride pestud kiviplaatidelt õhkub märja põrandalapi lõhna. Mõranenud seintega tootmisruumides käib aga sokitegemine suure hooga ööpäevaringselt. Vabriku heaks töötab 120 inimest ehk sama palju nagu enne kriisi. Ettevõte on elujõus, müüb kaupa nii Eesti kaubanduskeskustesse, Soome kui ka Rootsi, vähesel määral ka teistesse Euroopa riikidesse ja Venemaale.

Suured rahamured

Suva õnnetus algas, kui ta lõi käed Wolmreks Ehitusega, kellega plaanis rajada Niine 11 büroohoonele juurdeehituse. "Ehitaja jooksis ära koos rahaga ja jättis ehitamata," rääkis Suva juht Viktor Saarestik. Tema sõnul kaotati Wolmreksile ligikaudu 70 miljonit krooni. Wolmreksi Ehituse alltöövõtjad on väitnud, et ehitusettevõtja kasutas varifirmat, millega pettis nii riiki kui ka kümneid firmasid kümnete miljonite kroonidega. Saarestik kinnitab, et võlad tekkisid üksnes Niine büroohoone luhtunud ehitusest - sokivabrik pole tema sõnul vigu teinud.

Nüüd sõltub Suva sokivabriku tulevik suuresti sellest, millise hinnaga tootmishoone müüakse - kas selle eest saab katta vaid võlad või jääb raha üle ka uute seadmete või tootmishoone jaoks. Suva tahab kolida uuele tootmispinnale, mis oleks senisest kompaktsem.

Saarestik on veendunud, et müük toimub nii või naa ja seega õnnestub ettevõttel ellu jääda. Tal on laual kolm-neli pakkumist, mille üle käivad läbirääkimised, et välja selgitada parim. Saneerimisnõustaja Urmas Ustav sõnas, et siiani pole väga head diili veel pakutud. "Hinnas tahetakse alla kaubelda," sõnas Ustav. Ka Saarestik sõnas, et mõned ostjad ootavad pigem Suva pankrotti.

Võlausaldajast Nordea pank loodab, et Suva täidab oma saneerimiskohustused ja väljub terve ettevõttena. "Saneerimiskavas planeeritud tegevused ning Suva tulevikuväljavaated olid jätkusuutlikud," põhjendas võlausaldaja Nordea panga krediidijärelevalve osakonna juhataja Viljar Kähari, miks nad nõustusid Suva saneerimisega.

"Tihti esitatakse saneerimisavaldus kahjuks alles siis, kui ettevõte on langenud sügavasse pankrotiseisu. Samuti on probleemiks, et koostatakse ebareaalselt optimistlik saneerimiskava," lisas Kähari.

Pikk saneerimine

Suvat on elustatud varsti kaks aastat. Saneerimisnõustaja Ustav ütles, et tema teada pole ükski saneerimine varem nii kaua kestnud.

Pankrotihaldur ja saneerimisnõustaja Urmas Tross ütles, et tema praktikas pole veel ükski saneerimine siiani õnnestunud. Küll on ettevõtjad tahtnud saneerimisega aega võita, omanikud andnud liiga optimistlikke lubadusi või on juhid vahepeal ära väsinud.

Trossi hinnangul ebaõnnestuvad paljud saneerimised, sest seaduses ette nähtud tähtajad pole ettevõtlusmaailmas mõistlikud. "Majandusküsimuste lahendamine on pikaajalisem, kui võimaldab seadus," sõnas Tross.