Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvaraomanikke jääb üha vähemaks
Kinnisvaraomanike osakaal on Eestis, vaatamata eestlaste soovile olla omanik, vaikselt langemas. Seda võib aga pidada heaks uudiseks - tänu selle mõjudele üüri- ja tööturule.
Leibkonnaliikmete järgi arvutatav kinnisvaraomanike määr on 2001. ja 2005. aasta kõrgtasemelt – 90%lt – langenud kolm protsenti 2009. aastaks. Siiski on Eesti puhul omanike osakaal on jäänud maailmamastaabis väga kõrgeks.
Kuigi eestlased endiselt eelistavad olla pigem omanikud kui üürijad, pole suur omanike osakaal majandusele sugugi hea. Euroopas said tugevaima löögi kinnisvaraturud, kus oli palju omanikke, näiteks Eestis, Lätis ja Leedus. Kõrge omanike osakaalu puhul on töökohad aina enam sõltuvad kinnisvarasektorist. Kiire omanike kasvuga riikides on ka töötus kõige kiiremini kasvanud. Töötud koduomanikud on vähem vabad võtmaks vastu töökohta mujal, sest nad on seotud oma elu suurima investeeringuga.
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu sõnul tagavad aktiivne üüriturg ja erinevate eluasemepakkumiste olemasolu suurema mobiilsuse tööturul ja teisalt ka inimeste suurema rahulolu eluasemega.
„Täna on olukord aga paraku selline, et kõrged üürihinnad võivad teises linnas pakutava töökoha paljudele kättesaamatuks muuta, sest kulud elamisele hammustaksid palgast liiga suure tüki. Buumiajal soetatud korterite kõrged laenujäägid on aga omanikele kuldseteks käeraudadeks, mis samuti ei soosi mobiilsust,“ rääkis Suitsu.
Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark peab natuke üllatavaks, et kinnisvarabuum Eestis omanike arvu väga ei kasvatanud. Toomparki sõnul on kinnisvara- ja majanduskriis ses mõttes omanike arvu mõjutanud ootuspäraselt, et üüripindade ja üürnike arv võiks olla suurem.
Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere sõnul ei ole reaalne, et Eestis nii kõrge omanike arv säilib. „Selgelt peab suurenema üürikorterite osa ja selle suurimaks põhjuseks on meie teatud määral kunstlikult kõrge omamise määr, mis 1991. aastal alguse sai,“ lisas ta.
Loe pikemalt tänasest Äripäevast, milleks osta päevapilet SIIT.
Seotud lood
Ober-Hausi Tallinna elamispindade osakonna juhataja Heidy Heinla sõnul peavad eestlased endiselt oluliseks kinnisvara omamist, kuigi tihtilugu oleks praktilisem hoopis üürida.
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele