Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlane tahab olla omanik
Ober-Hausi Tallinna elamispindade osakonna juhataja Heidy Heinla sõnul peavad eestlased endiselt oluliseks kinnisvara omamist, kuigi tihtilugu oleks praktilisem hoopis üürida.
Heinla nentis, et üürituru arengule ei aita kaasa ka turu olukord, näiteks Tallinnas on väga suur defitsiit kvaliteetsete korterite osas. "Meil ei ole korralik ja korrektne üüriturg välja kujunenud. Buumiaegsed arendajad arendasid pigem kööktubasid ning ka kvaliteetset ostukinnisvara on vähe. Seetõttu on turul ääretult suur hulk ülehinnatud ja seisvat rämpskinnisvara, millest proovitakse iga hinnaga vabaneda. Aga vajalikke parenduskulusid ei taheta tihti teha, et üürile anda need objektid," rääkis Heinla.
Heinla rõhutas, et inimesed ei taha kehva kvaliteediga üürikorterit. Viimasel ajal pikendatakse tihti üürilepinguid, sest inimesed pole laenukõlbulikud ja kuna paremaid pakkumisi üüriturul pole, tuleb korterist kinni hoida.
"Eestlane tahab olla meeleheitlikult omanik, mis ei ole põhjendatud. Ei arvestata sellega, et inimeste vajadused muutuvad. Osta tasuks vähemalt 5aastase perspektiiviga. Kui vaja elamist ühe-kahe aasta pärast müüa, ei ole see mõttekas. Tihti kliendid ei mõtle seda üldse läbi, eriti noored. Samas pole meil ka üürimajasid sarnaselt välisriikidele. Ka seadused pole paigas, üürileandja on alati nõrgem pool, seetõttu ei taheta üürimisega tegeleda. Osta paljud siiski ei jõua, sest kuigi pangad on nõus laenu andma, siis inimesed söövad oma palga ära inflatsiooni tõttu ning laenumakseteks raha üle ei jää. Samas on tulnud turule ka inimesi, kes ostavad just investeeringuna üürikortereid, mitte ei pane raha aktsiatesse," rääkis ta.
Seotud lood
Kinnisvaraomanike osakaal on Eestis, vaatamata eestlaste soovile olla omanik, vaikselt langemas. Seda võib aga pidada heaks uudiseks - tänu selle mõjudele üüri- ja tööturule.
Valikuvõimalus projekteerimisfaasis võimaldab ausat konkurentsi. Anstar soovib pakkuda betoonkonstruktsioonide ühendustele alternatiive – lihtsaid, usaldusväärseid ja tõhusaid lahendusi.
Enimloetud
2
Akupargi üldehituse, elektritööde ja paigaldustööde eest vastutab Eveconi tütarfirma WiSo Engineering. Akupargi alajaama ja ühendamise Eesti põhivõrguga teeb Connecto Infra.
3
Vaata galeriid, kuidas ehitus edeneb.
6
Vaata esinduslikku galeriid, millisena see sild valmis!
Viimased uudised
Vaata esitatud võistlustööde galeriid!
Harjumaal on ehituslubjakivi varusid alles vaid 8 aastaks, kuid kriitiliseks varustuskindluse piiriks on 15 aastat
Üritused
Hetkel kuum
Vaata esinduslikku galeriid, millisena see sild valmis!
Vaata galeriid, kuidas ehitus edeneb.
Uue tehase tootmismahuks kujuneb 500 000 kuupmeetrit aastas.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele