Turg vajab julgeid arendajaid

„Esinduslike A-klassi hoonete pakkumisi on väga vähe, eelmisel aastal ja selle aasta algul on enamik ettevõtteid oma otsused teinud. Valdavalt on kolitud vanematest hoonetest uuematesse, kuna uues hoones pakutav hind kukkus radikaalselt vanade üürilepingute tasemele,“ selgitas Rahnel.

Praeguseks on tema sõnul jõudnud kätte olukord, kus alates 500 ruutmeetrist pinda otsival kliendil on probleem, et endale sobilikud ruumid leida, sest pakkumisi lihtsalt pole. „Pakutavad büroopinnad on valdavalt B ja C klassi hoonetes, uuemast hoonest vanasse ükski ettevõte aga hinna pärast üldjuhul valmis kolima pole. On kliente, kellele ehitada mõistliku hinnaga uusi esinduslikke büroohooneid kesklinnas. Üürihinnatase tippärihoonete konkurentsis on vastuvõetav taolistele klientidele 10-12EUR/m2 juures, kesklinna äärealadel ca 7-8EUR/m2,“ märkis Rahnel.

Arendajad on Rahneli sõnul praegu ettevaatlikud, nagu ka üürikliendid, kes pole valmis kaasa lööma projektis, mis on alles planeerimise järgus ning ehitusega alles teatud täituvusprotsendi põhjal alustatakse. „Täna oleks vaja turule julgeid arendajaid, kes uuriks turu olukorda ning vastavalt sellele ehitaks valmis büroohoone, jättes viimase etapina vaid siseviimistluse klientide otsustada. Otsustavaks saab loomulikult ka üürihind, üle keskmise turuhinna küsija võib ka pikaks perioodiks üürniketa jääda,“ sõnas Rahnel.

Eelmise aasta teisest poolest alanud büroopindade ralli kestis kevadeni ning täitis enamiku A-klassi esinduslikest büroopindadest, sellele järgnes hinnatõus veel viimaste kvaliteetsetele pindadele. Büroopindade hinnatõusu osas enamike tippärihoonete omanike sõnul hinnatõusu enam ei tule, vastavad hinnatõusud majanduse paranemisega seoses tehti käesoleval kevadel. Kevadise tõusu suurusjärk võis Rahneli hinnangul olla ligi 15%. Näiteks tõusis hind Metro Plazas 9-10 eurolt 14 eurole ruutmeetri kohta, Hobujaama 4 hoones 7-8 eurot 11 eurole.

Praegune büroopindade seis on Rahneli sõnul 2007.a. turuolukorraga enamvähem samal tasemel. „Tase ei ole kohe kindlasti madal. Pigem majandustõusu ajal hinnati kinnisvaraväärtust üle ning küsiti vastavalt ettevõtte kasumimarginaalile üürihinda, headel aegadel ei olnud paljudel ettevõtetele ka sellega probleemi,“ märkis ta.