Äripindade kinnisvara üüriturg on hetkel taastuvas seisus, kuid häid kaubanduspindu juba napib.
Suuremates kaubanduskeskustes vakants praktiliselt puudub, kui mõned erandid välja arvata. Seetõttu saavad kaubanduskeskused lubada endale klientide valimist, kuna üüripinna soovijaid on märkimisväärselt rohkem kui üüripindasid. Vabanevale üüripinnale on klient juba olemas vaatamata hinnale, mis võib kohati olla kuni 70 € ruutmeetri kohta. Lisaks on suuremates keskustes kindlad kontseptsioonid ning tegevusvaldkonnad ja valitakse, milliseid kauplejaid ostukeskusesse võetakse.
Kaubanduspinna otsijate prioriteedid on endiselt suured kaubanduskeskused, rahvarohked peatänavad, esimene korrus ning vitriinaknad. Paremate kaubanduspindade otsijate nõudmistele vastavad pakkumisi aga üldjuhul kinnisvaraportaalidest otsides ei leia.
Langusperioodil eelistasid äripindade omanikud pinnad täita üürihindu alandades. Languse möödudes on aga omanikud asunud kaubanduspindade üürihindasid julgelt tõstma ning üürnikud, kes hinnatõusuga ei suuda kaasa minna, vahetatakse välja. Suurenenud nõudluse tõttu on kinnisvarabüroodel kaubanduspinda otsivad kliendid olemas. Üürnikku vahetada soovivale omanikule on pakkuda erinevaid ettevõtteid, mille hulgast omanik saab valida omale sobiva kaubandusvaldkonna kliente, kes on nõus hinnatõusuga kaasa minema.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seetõttu vahetab enamik pindasid omanikke küllaltki märkamatult, kuna ruumid jäävad tühjaks vaid perioodiks, mis kulub remondiks või ruumide uuele üürnikule sobivaks kohandamiseks.
Makseraskustesse sattunud üürnike puhul asutakse küllaltki kiirelt otsima uusi üürnikke tühjade vaateakende vältimiseks. Siiski ei soovita üldjuhul avalikult uusi üürnikke otsida ehk kinnisvaraportaalides vaba üüripinda ei kuulutata.
Autor: Indrek Palm
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?