Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu eraldas 418 keskkonnaprojektile 26,8 miljonit eurot, ligi pool sellest ehk 14,4 miljonit eurot läheb veemajandusele.
Tehtud rahastusotsustest on mahukamad ka atmosfääriõhukaitse ja keskkonnateadlikkuse programmid, millele eraldati vastavalt 3,9 miljonit eurot ja 1,9 miljonit eurot. Järgnesid kalandus 1, 17 miljoni euroga ja looduskaitse 1,6 miljoni euroga.
Enim projektide esitati keskkonnateadlikkuse valdkonnas, mille alt sai rahastuse 100 projekti, taotlusi oli kokku 140. Kõige vähem, ehk kuus taotlust laekus jäätmekäitlus valdkonda, neist nõuetele vastasid kaks.
Atmosfääriõhukaitse rahaeraldised läksid katlamajade rekonstrueerimiseks ja keskkonnasõbralikele kütustele üle viimiseks. Veemajandusprojektid olid suunatud vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitamisele ja rekonstrueerimisele, reoveepuhastite ehitamisele ja veekogude puhastamisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
KIKi nõukogu otsustas rahastada 30 kooli- ja lasteaia lastele suunatud projekti ja keskkonnateadlikkuse ürituste korraldamiseks kogusummas 409 305 eurot. Erinevate omavalitsuste parkides tehtavaid töid rahastatakse 922 902 euro eest. Näiteks rahastab KIK veidi enam kui 200 000 euro eest pargi sademevete süsteemi korrastamist.
Kokku rahastatakse KIKi Juhatuse liikme Kalev Auni sõnul on tänavu toetuste väljamaksmise tempo kiirenenud, samas esineb toetuse saajate poolset mahajäämust projektide rakendamise ajakavast. KIK on seetõttu tõhustanud järelevalvet ajakavade täitmise üle, märkis Aun.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.