Jõelähtme vallavolikogu otsustas eilsel istungil kehtestada pikki vaidlusi põhjustanud Laheranna projekti esimeste kinnistute detailplaneeringud.
Vastavalt planeeringutele on Laheranda planeeritud kruntide miinimumsuurus kasvanud võrreldes algselt kavandatud 2000 ruutmeetrist 7000 ruutmeetrini, planeeringute osas on olemas keskkonnaministri nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks metsamaal 200 meetrilt 100 meetrini. Laheranna 2, 3, 4 detailplaneering on heaks kiidetud Neeme küla poolt ja läbis avaliku arutelu ilma protestideta.
Detailplaneeringu kehtestamine on järg maikuus volikogu poolt heakskiidetud lepingumuudatustele projekti arendaja, Jõelähtme Arendusgrupiga, mille kohaselt arendaja suurendab oluliselt omapoolset panust valla taristu väljaehitamisse.
Vald jätkab Laheranna 1,5 ja 8 detailplaneeringu menetlemist ning samuti läbirääkimisi arendajaga koostöö osas Laheranna 4 kinnistu osas.
Jõelähtme vald sõlmis 1999. aastal avaliku konkursi tulemusena Jõelähtme Arendusgrupiga lepingu, mille tulemusena omandas arendaja 2001. aastal õigused Laheranna 1-8 kinnistutele.
Hoolimata valla poolt toona võetud kohustusest kiirelt kehtestada detailplaneeringud, oli erinevate vaidluste ja nägemuste ning menetlustoimingute tõttu protsess tänaseni veninud.
Seotud lood
Kinnisvaraarendajad Sulo Nigul, Madis Habakuk, Arle Mölder ja Jens Haug (ehk OÜ Jõelähtme Arendusgrupp) on mehed, kelle ärihuvid põhjustavad tüli Jõelähtme valla võimuliidus.
Jõelähtme vallavolikogu otsustas eelmise nädala istungil kiita heaks kuid kestnud läbirääkimiste tulemusena Laheranna projekti arendaja, Jõelähtme Arendusgrupiga sündinud lepingumuudatused, mille kohaselt arendaja suurendab oluliselt omapoolset panust valla taristu väljaehitamisse.
Jõelähtme vallavolikogu hakkab 17. mail arutama Laheranna projekti arendaja Jõelähtme Arendusgrupiga vallavalitsuse poolt läbi räägitud lepingumuudatusi, mille kohaselt suurendab arendaja oluliselt oma panust valla taristu väljaehitamisse.
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?