Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elering ja Wärtsilä sõlmisid ligi 130 miljoni eurose ehituslepingu
Täna allkirjastasid Elering ja Wärtsilä Finland Oy ligi 130 miljonit eurot maksva lepingu avariireservelektrijaama ehituseks. Jaam valmib kahes osas, esimene plokk alustab tööd 2013. aasta kevadel ja teine 2014. aasta sügisel.
Elektrijaamad ehitatakse Kiisa alajaama lähedale, Tallinnast umbes 25 km kaugusele. Selle paiga eeliseks on Eleringi hinnangul hea ühendus teiste Eesti alajaamadega läbi Kiisa kõrgepingeliinide.
Elektrijaamades kasutatakse Wärtsilä 20V34DF generaatoreid, mis töötavad peamiselt maagaasil, kuid mille saab varuvariandina lülitada ümber kergele kütteõlile. Need dünaamilised vooluvõrgu reservjaamad töötavad keskmiselt 200 tundi aastas. Leping sisaldab ka kaheaastast hooldusteenust lisavõimalusega pikendada hoolduteenuslepingut veel kümne aasta võrra.
Avariivõimsuste ehitamise vajadus tuleneb elektrimajanduse arengukavast, mis näeb varustuskindluse tagamiseks 2018. aastaks ette avariielektrijaamade olemasolu. Hetkel Eestis kiirestikäivituvaid avariireservelektrijaamu ei ole ja Eesti ostab avariireservi lepingu alusel Läti elektritootjalt Latvenergo. Antud leping lõpeb 2013. aasta alguses.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Eesti esimene enda avariireservelektrijaam suurendab oluliselt tarbijate elektriga varustatuse kindlust erinevates kriitilistest olukordades. “Avariielektrijaam annab kindlustustunde, et Eestis asuvate tootmisvõimsuste ja ühendustega on Eesti tarbijate elekter tagatud igal ajahetkel rahuldavalt vähemalt kuni 2023. aastani,“ lisas Veskimägi.
Seotud lood
Eleringi hankele avariireservelektrijaama ehitamiseks laekus neli pakkumust, mille hulgast edukaimaks tunnistati Wärtsilä Finland Oy 129 miljoni eurone pakkumus.
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele