29. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elektrijaamad ehitatakse Kiisa alajaama lähedale, Tallinnast umbes 25 km kaugusele. Selle paiga eeliseks on Eleringi hinnangul hea ühendus teiste Eesti alajaamadega läbi Kiisa kõrgepingeliinide.

Elektrijaamades kasutatakse Wärtsilä 20V34DF generaatoreid, mis töötavad peamiselt maagaasil, kuid mille saab varuvariandina lülitada ümber kergele kütteõlile. Need dünaamilised vooluvõrgu reservjaamad töötavad keskmiselt 200 tundi aastas. Leping sisaldab ka kaheaastast hooldusteenust lisavõimalusega pikendada hoolduteenuslepingut veel kümne aasta võrra.

Avariivõimsuste ehitamise vajadus tuleneb elektrimajanduse arengukavast, mis näeb varustuskindluse tagamiseks 2018. aastaks ette avariielektrijaamade olemasolu. Hetkel Eestis kiirestikäivituvaid avariireservelektrijaamu ei ole ja Eesti ostab avariireservi lepingu alusel Läti elektritootjalt Latvenergo. Antud leping lõpeb 2013. aasta alguses.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Eesti esimene enda avariireservelektrijaam suurendab oluliselt tarbijate elektriga varustatuse kindlust erinevates kriitilistest olukordades. “Avariielektrijaam annab kindlustustunde, et Eestis asuvate tootmisvõimsuste ja ühendustega on Eesti tarbijate elekter tagatud igal ajahetkel rahuldavalt vähemalt kuni 2023. aastani,“ lisas Veskimägi.