Eleringi kohustus on katta riigi kõige suurema elektritootmisüksuse väljalangemisel puuduv võimsus vähemalt 15 minutiga. Hetkel Eestis kiirestikäivituvaid avariireservelektrijaamu ei ole. Selleks, et elektrisüsteemi stabiilsus ning tasakaal elektri tootmise ja tarbimise vahel oleks tagatud ka avarii korral, on Elering sõlminud avariireservi hoidmiseks kuni 2013. aastani lepingu Läti ettevõttega Latvenergo.
Avariivõimsuste ehitamise vajadus tuleneb elektrimajanduse arengukavast, mis näeb varustuskindluse tagamiseks 2018. aastaks ette avariielektrijaamade olemasolu. Valmidus avarii olukorras ise elektrit toota tõstab oluliselt meie energiajulgeolekut ning Eleringi prognooside kohaselt oleks lepingu uuendamine Latvenergoga olukorras, kus nii Läti kui Leedu on elektritootmise defitsiidis, oluliselt kulukam ning tulevikku silmas pidades on oma avariireservelektrijaam kõige soodsam lahendus.
Viimaste aastate statistika kohaselt on Eestis avariireservi vaja ligi 200 tundi aastas.
Eleringi tellitud uuringu kohaselt on avariielektrijaama rajamiseks sobivaim koht Kiisa 330 kV alajaama piirkond, mille eelisteks on Kiisa alajaama tugevad ühendused kõrgepingeliinide kaudu teiste sõlmalajaamadega üle Eesti (Rakvere, Paide, Narva, Harku jne).
Avariireservi suuruse vajaduse arvestamisel tehakse koostööd naaberriikide (Venemaa, Valgevene, Läti ja Leedu) elektrisüsteemihalduritega, kus igaühel on kohustus hoida teatavat hulka avariivõimsusi. Näiteks EstLink 2-e valmimise järel peaks Elering ilma koostööta teiste süsteemihalduritega omama avariireserve 650 MW, et katta ühenduse väljalangemisel tekkiv kogu võimsuse puudujääk.
Tavapäraselt kasutatakse avariireservi hoidmiseks kiiresti käivituvaid elektrijaamu nagu hüdroelektrijaamad, gaasiturbiinelektrijaamad ja kolbmootorite baasil töötavad elektrijaamad.