Ehitus- ja korvpallitegelane, Eesti Betooniühingu 1. auliige Aadu Kana ning endine peaminister ja Silmet Grupi nõukogu esimees Tiit Vähi jäädvustasid 16. juunil Kunda tsemendimuuseumis oma käejäljed ajaloo jaoks betooni.
Eestis ainulaadne Kunda tsemendimuuseum on alates 2005. aastast kogunud Eesti avaliku elu tegelaste käejälgi. Praeguseks on puidust raamide vahele betooni oma käejälje vajutanud ligi 50 Eesti kuulsust, sh. Mikk Mikiver, Tanel Padar, Kristina Šmigun-Vähi, Jaan Kross, Kaljo Kiisk, Veljo Tormis, Juhan Peegel, Tõnis Mägi, Martin Müürsepp.
Kunda turismikonsultant Kristi Onkeli sõnul on käejälje betooni valamise laiem tähendus just see tugevus ja stabiilsus, mida betoon sümboliseerib.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aadu Kana ja Tiit Vähi betoonist käejäljendite võtmise pidulikul tseremoonial osales Kunda linnapea Allar Aron.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.