"Reeglina on nõukogudeaegsete kortermajade kinnistud ise väikeste pindadega, projekteeritud parklakohtade arv on väike ja igasugune krundi haljastuse vähendamine autotranspordi huvides ei ole sageli kooskõlas avalike huvidega," sõnas Harmipaik. "Seetõttu peab omavalitsus tõsiselt kaaluma, kas parklakohtade laiendus on õigustatud ja kas see maa-aluste tehnovõrkude tõttu üleüldse on võimalik," lisas ta.
Rae vallas võib parkla laiendamise erinõudena käsitleda nõuet rajada uued täiendavad parklakohad vaid murukivi või siis tavalise betoonkivi alustel. "Selline nõue tagab, et täiendavate parklakohtade rajamisel sadevete imbumine pinnasesse krundil ei halvene. Kui parklalaiendused teha ainult asfalteeritud pindadena, siis loomulik sajuvee imbumine oleks takistatud," selgitas Harmipaik.
Rae valla eelarves on korteriühistutele parklaprobleemide lahenduste toetamiseks ette nähtud ka rahaline toetussumma. Toetuse saamise eelduseks on nõuetekohase parkla ehitusprojekti ja ehitusloa olemasolu, ent toetussummad on siiski piiratud.
"Parkla laienduse otsustamisel peab korteriühistu nagu omavalitsuski tõsiselt kaaluma alternatiive haljastuse ja betooni vahel. Teinekord on mõistlikum autod hoiustada ikkagi valvatavas parklas ka majast kaugemal kui hävitada vähenegi haljasriba maja ümber," märkis Harmipaik.
Tasub teadaParka laienduse algatamiseks tuleb korteriühistutel
- taotleda vallavalitsuselt projekteerimistingimused parkla rajamiseks/laiendamiseks. Valla projekteerimistingimuste väljastamisel vald otsustab anda ehitusõiguse ja sätestab tingimused ehitusprojektile. - saanud projekteerimistingimused parkla laiendamiseks, tuleb ühistul tellida parkla laienduse ehitusprojekt ja hankida kooskõlastused tehnovõrkude omanikelt. - ehitusprojekti alusel vald väljastab ehitusloa. - korteriühistu võtab vähemalt kolmelt MTR registreeringuga ehitajalt pakkumise ehitustööde maksumusest. - korteriühistu taotleb vallalt toetust parklalaienduse rajamistööde finantseerimiseks ja esitab ehitusliku kalkulatsiooni.