Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parklaehitus nõuab korralikku eeltööd
Parkla rajamine või laiendamistööd kaua aega ei võta, küll aga tasub tõsiselt suhtuda ettevalmistavasse etappi, valida hoolikalt ehitajat ning arvestada umbes kuuajase projekteerimise ja lubade taotlemise ajaga.
„Parklaehitaja töö algab siis, kui tellijal tekib soov ja mingi visuaalne nägemus – siis tuleb objektil kokku saada. Alles siis saab hinnata ja otsustada, milline lahendus võiks olla soodsam – kas kõnniteekivi, asfalt või mõni muu lahendus,“ rääkis Marble OÜ omanik Tarmo Otstavel. Projekteerimise ja kooskõlastuste saamiseks tuleks tema sõnul arvestada umbes kuuga.
Otstavel märkis, et reeglina ei kirjuta vald ette, kas parkla peab tulema killustikust, asfaldist või kividest. „See on tellija ja projekteerija vaheline asi, kui laialt ja millises mahus on lubatud parklat rajada,“ sõnas ta. „Kõige soodsamaks valikuks on linnakeskkonnas asfalt, ent seda muidugi mingitest ruutmeetritest alates. Kui tegemist on 200 ruutmeetriga, läheb asfaldipanek liig kalliks, alates 1000 ruutmeetrist on see aga soodne,“ selgitas Otstavel.
Hindu tasub uurida mitme firma käest ning vältida aferiste, keda ehitusturul ikka veel jätkub.
Loe parklehitusest pikemalt ja sellest, kuidas kujuneb ehitushind tänase Äripäeva ehituse rubriigist. Päevapileti selleks saad soetada SIIN .
Seotud lood
Parklate laiendamine tiheasustusaladel kortermajade kinnistutel on probleemiderohke teema ning seetõttu peab omavalitsus tõsiselt kaaluma parklakohtade laiendamise õigustatust, rääkis Rae Vallavalitsuse ehituse vanemspetsialist Enno Harmipaik.
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.
Enimloetud
1
2
Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta.
4
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
6
Pilleson näitab, kuidas flipitud korteri väärtus kasvab ja kui kaua selleks aega kulub
Viimased uudised
Vaata galeriist, kes seal olid ja mis sinna tuleb!
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele